Saksa meedia teatel võttis sisejulgeolekuteenistus parempopulistliku erakonna AfD jälgimise alla

Saksamaa sisejulgeolekuteenistus Põhiseaduse Kaitse Liiduamet (BfV) võttis Bundestagi suurima opositsioonierakonna, paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) sel aastal toimuvate valimiste eel jälgimise alla, teatas Saksa meedia.

See otsus annab agentidele teatud asjaoludel rohkem volitusi, sealhulgas näiteks potentsiaalselt õiguse erakonna kommunikatsioone pealt kuulata, vahendab Deutsche Welle.

BfV keeldus ajakirja Der Spiegel, uudisteagentuuri DPA ja telejaama ARD avaldatud uudist kommentreerimast. Siseministeerium, millele BfV allub, teatas, et ei kinnita ega lükka ümber.

BfV ei saa ilmselt otsust avalikult teatavaks teha käimas oleva kohtuvaidluse tõttu.

Kölni kohus lükkas eelmisel nädalal tagasi AfD kiirkorras esitatud taotluse, et kohus ei laseks BfV-l AfD-d ametlikult uurimise alla võtta. AfD teatas, et uurimise alla võtmine rikuks erakonna õigust osaleda valimistel võrdsel alusel teiste parteidega.

Vastuseks teatas BfV, et ei tee nähtavas tulevikus mingeid ametlikke avaldusi AfD-d puudutavate juurdluste kohta. Sama puudutab valimistel osalevaid kandidaate.

Kölni kohus teatas, et kuna BfV oli kinnitanud, et lükkab edasi kõik avalikud teated selle asja kohta, on AfD taotlus liigne.

AfD kaasesimees Tino Chrupalla süüdistas täna BfV-d informatsiooni lekitamises meediale. Ta ütles, et see on skandaalne katse mõjutada avalikku arvamust erakonna kohta.

Baieri konservatiivide CSU siseasjade kõneisik Volker Ullrich näis aga mõista andvat, et AfD jälgimisaluse staatus on sündinud fakt.

„Kogu AfD on nüüd kahtlustatav paremäärmusluse juhtum. Põhiseaduskaitse järjekindel ja õige otsus. Kaitstava demokraatia põhimõte tähendab vaba ja demokraatliku aluskorra vastaste nimetamist ja nende vastu võitlemist,” kirjutas Ullrich.

AfD sai alguse erakonnana, mis tegi 2013. aastal kampaaniat Saksamaa euroalasse kuulumise vastu, hiljem aga on suunatud ennast põhiliselt sisserände ja islami vastu.

2017. aastal jõudis AfD arvestatava opositsioonijõuna Bundestagi, kasutades peamiselt ära osa valijate viha liidukantsler Angela Merkeli otsuse vastu lubada 2015. aastal pagulastel riiki siseneda.

AfD on tekitanud sageli skandaale, seades kahtluse alla Saksamaa Teise maailmasõja järgse mälestus-, kahetsus- ja lepituskultuuri. Üks AfD ninamehi, Alexander Gauland nimetas näiteks natsiperioodi vaid „linnusitaplekiks” Saksamaa ajaloos.

Kuigi AfD on suurim opositsioonierakond parlamendis, pole selle populaarsus pärast 2017. aasta valimisi kasvanud, vaid pigem kahanenud.

Sel aastal peaks AfD osalema kuue liidumaa valimistel ja Bundestagi valimistel 26. septembril. Viimaste küsitluste järgi oli AfD toetus 10% kandis (2017. aasta valimistel 12,6%).

Erakonda on korduvalt süüdistatud sidemetes paremäärmuslastega.

Osa AfD-st, sealhulgas noorteorganisatsioon ja äärmusgrupp Flügel (Tiib) on juba julgeolekuteenistuse tähelepanu äratanud.

Flügel läks BfV täieliku jälgimise alla eelmisel aastal, aasta pärast seda, kui BfV oli teatanud, et selle liikmete hulgas on tõestatud paremäärmuslasi.