Laaneots: Johannes Kert oli hingelt sõjaväelane

Kaitseväe endine juhataja Ants Laaneots meenutas pikaajalist kolleegi Johannes Kerti kui hingelt sõjaväelast, kelle üheks olulisemaks teoks oli kaitseväe esimese üksuse, Kuperjanovi jalaväepataljoni loomine sisuliselt tühjalt kohalt.

"Ta oli hingelt sõjaväelane, talle meeldis väga sõjavägi, meeldis vormis käia. Oli huvitatud, mis sõjavägedes toimub," meenutas Laaneots Kerti, kellega ta oli õlg-õla kõrval töötanud juba 90. algusest saadik.

Laaneots oli 90. aastate alguses Tartu sõjakomissar, kui Tartus loodi põrandaalune kaitseliidu malev. Selle juhiks oli tollal loodusmaja fotograafina töötanud Kert. "Käisin tema juures ära, hakkasime ühiselt mõtlema, kuidas Tartu malevat teha," ütles Laaneots. Nõukogude okupatsioon veel kestis, Eestis olid nõukogude väed ja ka Tartu sõjakomissarina oli Laaneots ametlikult veel nõukogude sõjaväe hingekirjas.

Peale Eesti taasiseseisvumist loodi 1991. aasta sügisel kaitseväe peastaap, mille juhiks nimetati Laaneots. Esimese väeosana hakati looma Kuperjanovi pataljoni, mille juhiks nimetaski Laaneots nõukogude sõjaväes kapteni auastme saanud Kerdi. "Kert oli energiline mees, Kuperjanovi pataljon sai üpris kiirelt sai jalad alla, kuigi julgeolekuolukord oli keeruline," lausus Laaneots. 1993. nimetas Laaneots end Kuperjanovi pataljoni ülemana tõestanud Kerdi juhtima kaitseliitu, mille juhina töötas Kert 1996. aastani.

Elu viis Laaneotsa ja Kerti korduvalt lahku, aga seejärel said nad jälle kokku. Alates 2015. aastast olid nad kolleegid riigikogus, kus mõlemad kuulusid Reformierakonna fraktsiooni ja tegutsesid riigikaitsekomisjonis. Riigikogus olles oli Kert Balti Assamblees, suhtles lätlastega üsna palju. Nõukogude ajal Ukrainas õppinud Kert oli ka suur ukrainlaste sõber, tegevust tal Laaneotsa sõnul riigikogus jätkus.

"Olen temast 11 aastat vanem," ohkas Laaneots. "Energiline poiss, ega ta rumal ka polnud. Oli kõva maadleja, veel 90. aastatel käis maadlustrennis," meenutas Laaneots Kerti.