ERISAADE | Mario Kadastik koroonalaine kriitilisest seisust: juba on mõistlik libedaga õues mitte käia, et mitte konte murda. Ei või teada, kaua EMO-s istuma pead

Koroonaandmete mudeldaja, füüsik Mario Kadastik rääkis Delfi Erisaate podcastis, et olukord koroonaviirusega on Eestis jõudnud sinna, kus meditsiinisüsteemi katkiminek on juba paratamatus - mitte midagi sellist, mis juhtub juhul, kui eestimaalased kohe oma kontakte ei vähenda.

"Kõigepealt läheb halvemaks, enne kui saab minna paremaks. Me ei ole kindlasti laes. See asi läheb kindlasti veel halvemaks," rääkis Kadastik. "Meie meditsiini võimekus on pandud proovile, kahjuks me pigem näeme, et see katsumus jätkub ja läheb hullemaks. Meditsiinisüsteemiga katkiminek on pigem juba sisse kirjutatud. Mitte enam kauge variant, vaid, nagu me näeme viimaste päevade raportitest, teatud piirkonna haiglates on juba erakorraline olukord, kus ka erakorralise meditsiiniga ei saa kohe abi. Selles suhtes on juba keeruline olukord käes."

"Nüüd on juba küsimus, kui katki ja kui paljudele, kui paljusid see mõjutab. Juba on üsna mõistlik soovitus, et kui meil on praegu õues libe, siis parem on mitte väga aktiivselt õues käia, sest ei tasu hetkel konte murda. Sa ei tea, kui pikalt seal EMO-s istuma pead. Et kui ikkagi EMO-s inimesed peavad valima, kas värskelt jalaluu murdnud inimene või COVIDi-haige, kes on lämbumas, siis jala murdnud inimene - nii kahju, kui seda ka öelda pole - elab selle päeva üle, COVIDi-patsient mitte."

Kadastiku hinnangul vajab Eesti kiirelt praegusest rangemaid piiranguid, et nakatumiste numbrid olulisel määral viimase kümnekonna päeva tasemelt alla tuua. Vastasel juhul ootab lisaks probleemidele meditsiinisüsteemis ees ülipikk viiruse seljatamise periood, mis võib venida ka suvesse nagu mullu Rootsis.

Kuula saadet:

Peaminister Kaja Kallas tegi täna avalduse, kus teatas, et kui saavad kinnitust andmed, et Briti viirusetüvi on Eestis levinud seni arvatust rohkem, siis ootab ees Eesti lukkupanek. Kadastiku hinnangul viitab ka nakatumiste kasv, et Eestis levib senisest agressiivsem tüvi.

"Tegelikult veebruarikuu on näidanud tugevat kasvu hoolimata sellest, et oli ju piiranguid. Kaks varianti - kas inimesed absoluutselt ei järgi neid või on Briti tüvi, mis levib 30-50 protsenti agressiivsemsalt. Kui enne oli nakatumiskordaja 1, siis puhtalt Briti tüve massiivsema levikuga liikus automaatselt 1,3-1,5 poole. See kasv 1,3 võib olla puhtalt Briti tüve prevalentsuse "tasu"," arutles ta.

Paradoks: "Kes koroonasse ei usu, hoiavad elu halva"

Pandeemia jooksul koos matemaatik Krista Fischeriga viiruse leviku mudeleid koostanud ja riigijuhtidele nõu andnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur tõdes, et kui agressiivsem tüvi tõepoolest aina rohkem valdav, peavad ka piirangud olema seda karmimad.

"Mõni aega tagasi oleks võibolla saanud ka väiksemate piirangutega hakkama, et hoida seda nivood madalamal, ja võibolla oleks kiiremini katkestanud selle ahela. Nüüd on seda niivõrd palju levinud, et absoluutarvud püsivad kõrgel veel tükk aega."

Kadastik nõustus, et aasta algul toimunud ajutine piirangute leevendamine ei andnud lisaks kontaktide kasvule ja kõige õnnestunumat sõnumit Eesti elanikele.

"Vastutustundlikud kodanikud, kes hoolivad, on juba ammu-ammu vähendanud oma kontakte nii palju, kui vaja. Vähendanud oma liikumist, suurendanud maskikandmist. Pigem ongi see, et need, kes sellest nii palju ei hooli, neid sa niimoodi ei kutsu korrale, et vähendad piiranguid ja ütled, et ärge tehke asju. Kahjuks on niimoodi, et ei ole tohutult palju vaja, et hoida seda viirust aktiivselt käigus. Piisab sellest, kes on koroonauskmatud, et seda käigus hoida. Kokkuvõttes - koroonavastased on need, tänu kellele me jõuame sellisesse olukorda, et riik tuleb lukku panna. See on selline paradoksaalne olukord - need, kes sellesse ei usu, on just need, kes hoiavad elu halva."