Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel on Tallinnas pommitamise ohvreid mälestatud 1989. aastast. Sel aastal kogunemisi ei toimu ja soovijad saavad ohvreid mälestada individuaalselt. Seda saab teha küünla süütamisega Siselinna kalmistul või Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Õhtul kell 19.15 helisevad pommitamisohvrite mälestuseks Tallinna kirikute kellad.
Tallinna linna poolt viis Siselinna kalmistul asuvale pommitamisohvrite mälestusmärgile küünla ja lilled volikogu esimees Tiit Terik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt asetasid pärja seltsi esimees Peep Pillak ja juhatuse liige Helle Solnask. Hingepalve pidas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan ülempreester Aleksander Sarapik.
“Õhurünnakuid tsiviilobjektidele nimetatakse tänapäeval sõjakuritegudeks või terrorismiks. Aga just see 77 aastat tagasi Tallinnas aset leidis — süsteemne elurajoonide pommitamine. Umbes 20 000 Eesti pealinna elanikku jäid märtsipommitamise tagajärjel ilma kodust, sajad tallinlased ka elust. Praegugi on linnaruumis näha jälgi sellest kuritööst,” ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.
1944. aasta 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl korraldas Nõukogude õhuvägi Tallinnale kaks pommirünnakut, milles hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Teiste hulgas Estonia teater ja Niguliste kirik. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
