Professor Merits: Esimene küsimus peaks Eestis olema, et kas me saaksime Taani seismajäänud vaktsiini endale
(648)
Professor Andres Merits Taani otsust AstraZenecaga vaktsineerimine ajutiselt peatada põhjendatuks ei pea.
Mikrobioloog professor Andres Merits peab Taani tervishoiuameti otsust AstraZeneca vaktsiini kasutamine ajutiselt peatada küsitavaks. "Probleemidega tuleb loomulikult tegeleda, aga kas on mõtet pidurdada vaktsineerimist," küsib ta.
Meritsa hinnangul on vaktsineerimise jätkamiseks kaks argumenti. Esiteks pole vaktsineeritute veretrombide tekke põhjuslikku seost praeguseks veel tõestatud.
"Moderna katsetamisel sai üks katsealustest välguga pihta. Kümnete miljonite vaktsineeritute peale kindlasti ka midagi juhtub, aga kas see tähendab, et on ka seos?"
Ülimalt suure tõenäosusega seda seost Meritsa hinnangul ei ole. Seda ei suudetud ka tõestada üksikute juhtumite puhul Austrias ega ka Eestis veretrombidega surnud päästeametniku juhtumis. Kui aga peaks ka mõne konkreetse vaktsiinipartiiga probleeme olema, siis on Meritsa sõnul vaktsineerimine nii kiire, et partiid ära korjata on äärmiselt keeruline. Vaktsiinipartiist, mis ühendas Eesti päästjat ja Austria näiteid, jäi Meritsa sõnul ärakorjamise hetkeks süstimata umbes 400 doosi. "Peatamine ei anna ka midagi," järeldab professor.
Ent on ka teine argument: isegi, kui AstraZeneca ja veretrombide vahel peaks see seos olema, jätaks vaktsineerimata jätmine miljonites kordades rohkem inimesi hätta.
"Kümned miljonid doosid on manustatud. Veretrombide juhtumitega on näiteid paar," võrdleb Merits olemasolevaid arve.
Professor tõdeb, et vaktsiinidega on alati risk kõrvaltoimeteks. Ent küsimus on, et mida omavahel võrrelda. Näiteks kollapalaviku vaktsiinil on tõenäosus, et inimene kannatab kõrvalmõjude käes, üks kolmesajast tuhandest. Küll aga tapab kollapalavik iga viienda selle põdeja.
Nii on varem maailmas ühe teise vaktsiini puhul – rotaviiruse – tõsiste tüsistuste tõttu ka immuniseerimine kuueks aastaks pooleli jäetud. Üks vaktsineeritu viiekümnest võis saada ohtliku tervisekahju, kuid vaktsineerimata jätmine tähendas, et kuue aasta vältel surid arengumaades rotaviirusesse lapsed – üks nakatunu sajast.
"Taanlased saavad endale lubada vaktsiini seismajäämist," ütleb Merits. Tema hinnangul on taanlastel uute koroonanakatumistega olukord Euroopas üks leebemaid ning päev-kaks või koguni nädal olukorra uurimist nende arvude juures teostatav.
