Läti valitsus sõlmis logistikalepingu ettevõttega, mis ei suutnud vaktsiine kohale toimetada. Peaminister: me oleme naljanumber
(26)Läti valitsus sattus äsja korraliku portsu otsa, kui sõlmis vaktsineerimise logistika haldamiseks lepingu ettevõttega Oribalt, mis aga ei suutnud vaktsiine õigeks ajaks kohale toimetada ega osanud seda kuidagi seletada ja selget plaani esitada. Tervishoiuministeerium otsustas seetõttu lepingu lõpetada.
Oribalt võttis omale vaktsiinide logistikaga tegemise kohustuse 8. märtsil ja sai samal õhtul tootjatelt 21 600 vaktsiinidoosi. Lepingu järgi tuli vaktsiin viia kaheksa tunni jooksul vähemalt sajasse vaktsineerimispunkti Riias ja selle ümbruses ning 50 vaktsineerimispunkti Ida-Lätis ja 50 Lääne-Lätis.
Järgmise päeva lõunaks oli vaktsiin kohale toimetatud ühte vaktsineerimispunkti ja ülejärgmiseks päevaks 37-sse. Oribalt kavatses ülejäänud vaktsiinidoosid kohale toimetada alles täna.
Terviseteenistus kutsus appi teisi ravimite logistikaga tegelevaid ettevõtteid, et doosid saaksid siiski kohale viidud.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš pakkus eilsel valitsuse istungil, et vaktsiinide logistika tuleks usaldada kaitseväele.
Kariņš väljendas uskumatust Oribalti lattu kinni jäänud vaktsiinidooside üle.
„Kas pole aeg öelda: aitab? Meil on relvajõud. Me ei saa teist korda riskida. Kas me ei võiks selle riigi haldusse üle võtta?” küsis Kariņš.
Kariņš ütles, et on mures selle pärast, mis saab siis, kui Läti saab miljoneid vaksiinidoose.
„Me ei suuda kohale toimetada kümmet tuhandet vaktsiini. Me oleme naljanumber,” lausus Kariņš.
Kaitseminister Artis Pabriks ütles, et oleks võimalik logistika suunda muuta, aga see võtaks aega, võib-olla kuu.
Tervishoiuminister Daniels Pavļuts ütles, et käivad läbirääkimised teise logistikafirmaga, aga kui need ebaõnnestuvad, rakendub plaan B, mis on logistika üleandmine kaitseväele.
Läti ühiskondlike algatuste portaalis hakati samal ajal koguma allkirju vaktsineerimisbüroo likvideerimiseks, sest algatuse autor peab seda kunstlikuks bürokraatiaaparaadiks, millest mingit kasu ei ole.
Algatuse autor on Ilze Zeltkalne, kes selgitab, et eraldi vaktsineerimisbüroo kujutab endast üleliigset bürokraatiat ja riigi raha läbimõtlematut raiskamist.
„Eriti, kui võtta arvesse, kui nutune olukord meil praegu vaktsineerimisega on,” märgib Zeltkalne.
Zeltkalne sõnul tuleks nüüd viga tunnistada ja vaktsineerimisbüroo projekt likvideerida. See võimaldaks kaotada „kunstlikult loodud bürokraatiaaparaadi, mis ei ole ennast õigustanud”.
„Ühiskondlikku kasu annab riigi raha raiskamise lõpetamine. Näiteks võttes arvesse töötajate suuri palku, mis makstakse kinni maksumaksjate arvelt. Lisaks sellele – vähem bürokraatiat,” kirjutab Zeltkalne.
Vaktsineerimisbüroo loomise kiitis Läti valitsus heaks jaanuaris. Selleks eraldati riigieelarvest 640 000 eurot nii kümnele inimesele palga maksmiseks kui ka muudeks kuludeks.
Vaktsineerimisbüroos töötavad vaktsineerimisprojekti juht, kommunikatsioonikoordinaator, infotehnoloogiakoordinaator, logistikakoordinaator ja vaktsineerimisprotsessi koordinaator.
Töötajatega sõlmiti leping aastaks. Läti võimud on korrutanud, et elanikkonna massivaktsineerimine on Läti ajaloo suurim logistikaprojekt, mille läbiviimiseks on vaja kõrgeklassilisi spetsialiste.