GRAAFIKUD | Haiglaravi vajavate koroonapatsientide osakaal on vähenenud, kuid keskmine vanus langenud. Noorte seas on naisi hospitaliseeritud meestest enam

Võrreldes möödunud kevadega on haiglasse sattuvate koroonapatsientide protsent vähenenud, kuid ravi vajavad veidi nooremad haiged. Noorte naiste seas on haiglaravile sattunute hulk meestest suurem.

Kui mullu kevadel vajas haiglaravi pea iga neljas diagnositud koroonahaige, siis nüüdseks on hospitaliseeritavate osakaal langenud veidi alla seitsme protsendi. Suure tõenäosusega mängib siin võrdlemisi suurt rolli asjaolu, et eelmisel aastal, pandeemia algusfaasis, oli testimisvõimekus madalam ning seetõttu ei tuvastatud paljusid asümptomaatilisi või kergete sümptomitega koroonahaigeid.

Võiks arvata, et riskigruppide vaktsineerimisega kahaneb märkimisväärselt ka hospitaliseeritute keskmine vanus, kuid tegelikult seda juhtunud ei ole. Selle aasta alguses oli keskmise haiglaravi vajava koroonahaige vanus ületanud koguni 70 eluaasta piiri. Terviseameti andmetel oli see jaanuari lõpus 70,9 eluaastat ning veebruari keskel 70,1 eluaastat. Nüüdseks on keskmise koroonapatsiendi vanus hakanud küll üsna kiirelt kukkuma, aga võrreldes aastatagusega on see kahanenud vaid kahe eluaasta võrra, 65 aastani. Nii väikest muutust aitab mõnevõrra seletada pilguheit vaktsineerimishõlmatuse statistikasse.

Eakaid riskigruppe küll vaktsineeritakse, kuid hõlmatus ei ole veel kaugeltki piisav, vältimaks nende massilist koroonaviirusega nakatumist. Kuna vanemaid kui 80-aastaseid on vaktsineeritud usinamalt kui 70-79 aastaseid, siis suure tõenäosusega ongi nüüd hakanud haiglasse satuma mõned aastat nooremad patsiendid.

Üle 60-aastaste osakaal haiglaravi vajavatest patsientidest on viimaste andmete kohaselt 69,2 protsenti.

Kogu pandeemia vältel haiglaravil olnud patsientide graafikust joonistub välja huvitav trend: kõige noorematest ning kõige vanematest vanusegruppidest satub haiglasse rohkem naisi, keskealiste hulgast see-eest aga enam mehi.

Vanemates vanusegruppides on kõik loogiline: keskmine Eesti mees sureb Eesti naisest umbkaudu kaheksa aastat varem. Seetõttu on vanemate elanike seas kokku lihtsalt naisi rohkem kui mehi.

Keskeas põhjendab meeste suuremat haiglaravivajadust nende kehvem tervis. Meestel on suurema tõenäosusega kaasnevad haigused või elukombed, näiteks kõrgvererõhutõbi või suitsetamisest nõrgestatud kopsud, mis raskendavad koroonaviiruse kulgu.

Küll aga paneb mõnevõrra kulmu kergitama naiste suurem osakaal haiglapatsientide osas kõikides vanusegruppidest esimese kuni 39. eluaastani. 15. ja 39. eluaasta vahel on suure tõenäosusega mängus kaks olulist tegurit:

1) Noored naised on tõenäolisemalt eesliinitöötajad kui noored mehed. Seetõttu on ka nende koroonasse nakatumise risk kõrgem.

2) Mehed ootavad arstile pöördumisega sageli kauem kui naised. Seetõttu võivad paljud võrdlemisi raske haiguskuluga mehed kodus tervenemist oodata. Naised pöörduksid sama raskete sümptomite puhul juba arsti poole.

Kuid alla 15-aastaste puhul on soolist ebavõrdsust haiglajuhtumite hulgas juba keerulisem seletada. Ühtegi teaduslikku põhjendust sellele ei ole. Samas on numbrid ka võrdlemisi väikesed, mistõttu võib tegemist olla lihtsalt statistilise infomüraga.