ERISAADE | Valitsus laeb eelarve rahapuhvrit kuni neli kuud vältavateks piiranguteks. Vaktsineerimisel raha ei loeta

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus räägib, kuhu suunatakse kriisi-lisaeelarve vahendid.

Valitsus otsustas sel nädalal, et Eesti lukku keeramisest majandusele tekkivate kahjude ning koroonakriisiga võitlemiseks tehakse 500-700 miljoni eurone lisaeelarve. Delfi „Erisaate“ liinil on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes seletab, kust raha tuleb ja kuhu läheb. Ta kavatseb lisaeelarve esitada riigikogule veel enne märtsi lõppu ja näiteks luuakse seal puhver, millega saaks töötukassa kaudu vajadusel isegi kuni neli kuud kriisist puudutatud ettevõtetele ja töötajatele palgatoetust maksta. Samuti lubab rahandusminister, et vaktsineerimise korda tegemiseks ja vaktsiinide ostmiseks leitakse raha nii palju kui vaja. Saatejuht on Raimo Poom.

Rahandusminister Pentus-Rosimannus räägib, et soovib lisaeelarvega jõuda parlamendi ette enne, kui märtsikuu on läbi. „See tähendab, et märtsi jooksul saaks valitsus lisaeelarve ettepaneku parlamendile esitada. Oleme valitsuses rõhutanud, et mida kiiremini kriisiabina mõeldud raha jõuab nendeni, kes seda praegu karjuvalt vajavad, seda parem. Teiseks, mida parem kindlus osade toetuste jätkumise osas ettevõtetel on, seda parem. Siin pean silmas näiteks palgatoetust, mille puhul on teada, et töötukassa katab selle märtsikuus. Kuid kuna piirangud ilmselgelt ei lõpe märtsiga, siis selleks, et ettevõtetel oleks võimalik oma plaane teha ja inimestel oleks selge, et ka aprillikuus kehtivate piirangute puhul ei ole karta töökoha kaotust, siis võtame aprillikuus palgatoetuse maksmise riigieelarve kanda,“ rääkis minister.

Kuid lisaeelarves nähakse tema sõnul ette igaks juhuks puhver, et vajadusel hüvitada palgatoetuse maksmist töötukassale lausa kuni kolm kuud, mis lisandub märtsis töötukassa enda makstavatele summadele.

„Palgatoetust peavad ettevõtted ise ja ka rahvusvaheliselt kõige paremini toimivaks meetmeks koroonakriisis. Vaadates kogu määramatust, mis on, oleme plaaninud nii, et reserveerime palgatoetuseks vajaliku raha sisuliselt kolmeks kuuks. See tähendab, et aprilli eest on võimalik töötukassale tõenäoliselt kohe makstav palgatoetus kompenseerida. Aga siis täiendavalt jääb kuni kahe kuu ulatuses palgatoetuseks mõeldud raha reservi. Juhuks kui on vaja seda kasutada ka hiljem, oleksime ka tulevikuks valmis,“ seletas Pentus-Rosimannus.

Lisaeelarve kulutused tuleb riigil katta ministri sõnul laenuraha eest. „Loomulikult on keset kriisi ainukeseks allikaks, millega lisaeelarvet katta, laenuraha. Majanduskasvu, mis võimaldaks lisaraha tuua eelarvesse, neil kuudel ei paista ju. Tõsi on see, et riigikogu on andnud käesoleva aasta eelarvega meile ette kuni 8 miljardi eurose laenulimiidi ja need on piirid, mille raames me tegutseme. Seda limiiti pole kavas muuta ega suurendada lisaeelarvega,“ rääkis ta.

Lisaks töötukassa toetusele jätkavad ettevõtete toetamist ka Kredex ja EAS. Kredex aitab laenukäenduste ja käibelaenudega. EAS aga suunab ministri sõnul eri valdkondadesse 9,7 miljonit, eelkõige turismile, toitlustusele, majutusele. Pentus-Rosimannus tõi eraldi välja, et seekord täiendatakse teotuste saajate nimekirja näiteks Eesti disainiga tegelejatega.

Lisaeelarvest oluline osa läheb tervishoiu toetuseks. „Tervishoid toimetab täiesti oma võimete piiril. Kõik ressursid on kasutusel, et inimestele abi pakkuda. On loogiline, et lisaeelarvega eesliinile tuge pakume. Teine pool on seotud vaktsineerimisega. Ma ütlen selle kohta liialdamata, et see on absoluutselt kõige olulisem koht, mis peab korda saama. Kui on vaja lisaraha, et kaasata erasektorit, et vaktsineerimise tempo üles saada, siis sinna tuleb lisaraha eraldada. Samamoodi puudutab see täiendavate vaktsiinide ostmist, mis peavad saama rahaliselt kaetud,“ lausus rahandusminister.

Samuti pikendatakse tema sõnul nn sinise lehe maksmist alates teisest haiguspäevast kuni aasta lõpuni. Ja sotsiaalministeeriumi poole pealt lisandub veel täiendav meede vaimse tervise probleemidele leevenduse pakkumiseks.

Rahandusminister vastab saates ka küsimusele, kas oluliste majandussektorite kannatuste taustal ka riik kavatseb solidaarsust üles näidata näiteks ametnike palgakärpega? Ja miks ei tehtud Eestis nagu Ameerikas, kus kriisiabiplaan nägi ette sisuliselt igale inimesele teatud toetussumma väljamaksmist?