Norras toimetati kolm noort meditsiinitöötajat pärast AstraZeneca vaktsiini saamist haiglasse. Arst: nende haiguspilt on tavatu

Norra ravimiamet teatas laupäeval, et uurib kolme AstraZeneca vaktsiini saanud meditsiinitöötaja hospitaliseerimist ebatavaliste sümptomite tõttu. Oslo ülikooli kliinikumi peaarsti sõnul ei ole ebatõenäoline, et tekkinud sümptomid on seotud vaktsiiniga, ehkki ametlikku kinnitust selle kohta veel pole.

Haiglasse jõudnud patsientide näol on tegemist noorte inimestega, ütles pressikonverentsil ravimiameti meditsiinijuht Steinar Madsin. Tema sõnul on patsiendid väga kehvas seisundis: neil tuvastati "veritsemine, veretrombid ja madal vereliistakute arv", vahendab NRK.

"Amet võtab asja väga tõsiselt," kinnitas Madsin.

"Hetkel ei ole võimalik väita, et need juhtumid oleksid seotud AstraZeneca vaktsiiniga," rõhutas ravimiameti vanemarst Sigurd Hortemo, märkides, et asja uuritakse koostöös Euroopa ravimiametiga (EMA).

Juba varem sel nädalal peatas Norra sarnaselt mitme EL-i riigiga ettevaatusabinõuna AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise seoses sellega kaasneda võivate tõsiste kõrvaltoimetega. EMA otsustas sel nädalal, et ohuhinnangut pole põhjust muuta, sest ei ole tõendeid, et vaktsiin suurendaks tromboosi ohtu.

Arst: seos vaktsiiniga on võimalik

Oslo ülikooli kliinikumi peaarst André Holme ütles aga VGle, et tegemist on haruldaste ja väga ebatavaliste juhtumitega, mida ta näeb oma töös esimest korda.

"Viimase kaheksa päeva jooksul oleme näinud, kuidas varem terved, suhteliselt noored inimesed tuuakse haiglasse raskete trombidega, mis paiknevad ebatavalistes kohtades, samal ajal kui nende vereliistakute arv on madal. Juhtumite puhul on aga ühine see, et kõik patsiendid on saanud eelnevalt AstraZeneca vaktsiini," ütles Holme.

Tema sõnul teeb juhtumid eriliseks just see, et kõigil kolmel patsiendil on madal trombotsüütide ehk vereliistakute arv, mis ei ole veretrombidega patsientide puhul tavaline. Vereliistakud on kehas aset leidva verejooksu peatamisel hädavajalikud.

"Taoliste sümptomitega patsiente ei jõua meile väga tihti. See on üsna erakordne. Ma pole varem midagi sellist siin näinud," märkis Holme.

"Need on terved noored inimesed, kellel tekivad tõsised veretrombid, kuigi neil pole varem olnud ühtki haigust. Võib küsida, kas vaktsiiniga on seos, ja ma ei pea seda ebatõenäoliseks," lisas ta.

Norra riikliku terviseinstituudi nakkuste ennetuse ja kontrolli direktor Geir Bukholm tunnistas samuti, et on väga ebatavaline, et nii lühikese aja jooksul esineb kolm seesugust rasket juhtumit.

"Hetkel ei ole meil andmeid, mis näitaksid, et selle vaktsiiniga vaktsineeritute hulgas on rohkem veretrombide juhtumeid kui üldises populatsioonis, kuid neil juhtumitel on ebatavaliselt tõsine kulg ja see kulg on haruldane. See paneb meid seda olukorda väga tõsiseks pidama," ütles Bukholm VGle.

"Tegemist on väga haruldaste juhtumitega, mis tähendab, et nende esinemise tõenäosus on väike. Inimesel, kes on aga saanud AstraZeneca vaktsiini ja kelle sümptomid on kestnud kauem kui kolm päeva ning kellel on ilmnenud nahaverejooksu nähud, tuleks pöörduda arsti poole väga kiiresti," hoiatas ta.