Riigiinfo telefonile helistajad otsivad võimalusi piirangutest kõrvale hiilida

Aasta jooksul on häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 kõnede keskmes olnud koroonaviirus. Kui eelmisel kevadel uurisid helistajad, kuidas saaks rohkem selle leviku tõkestamisse panustada, siis nüüd otsivad ettevõtjad üha enam võimalusi, kuidas piirangutest mööda hiilida.

Riigiinfo telefonis on esimese tegutsemisaasta jooksul kujunenud ülioluline infoandja kriisiajal ning see on aidanud oluliselt vähendada hädaabi liini 112 koormust. Tänaseks on sellele tulnud enam kui 170 000 kõnet.

Ootuspäraselt on esimese tegevusaasta jooksul andnud tooni koroonaviirusega seonduv. Uuritakse testimise, lähikontaktsuse, reisimise, piirangute ja nüüd ka vaktsineerimise kohta. Ent küsimuste rõhuasetus on kohati oluliselt muutunud. Kui eelmisel kevadel tundsid inimesed muret, kas nad pääsevad välisriikidest koju oma pere juurde, siis nüüd uuritakse pigem, millistel tingimustel ja millistesse riikidesse on võimalik reisida.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul on sellise suuna nägemine kõrgete nakatumisnumbrite juures murettekitav: “Praegu on kõige olulisem viiruse leviku tõkestamine ja trikitamine paraku viiruse üle võimu saada ei aita."

Praegu jagatakse infot peamiselt koroonaviiruse ja piirangutega seotud küsimustes, ent Riigiinfo telefoni teemade valdkond on oluliselt laiem. 2021. aasta algul liitusid riigiinfo telefoniga senised maanteeinfo telefon, keskkonnainfo telefon ja päästeala infotelefon. Pikemas plaanis peaks inimestel riigiga suhtlemiseks jääma kaks numbrit – infoliiniks 1247 ja hädaabi korral 112.