VILJA KÜSIB | Jaanus Karilaid: Keskerakond ja Reformierakond on teineteist 14 aastat vaenanud. Meie valija on segaduses

Keskerakonna aseesimees, riigikogu liige Jaanus Karilaid peab Keskerakonna reitingu languse põhjuseks koalitsiooniminekut Reformierakonnaga. Ühtlasi loodab ta, et Keskerakonna korruptsioonikahtlused ei vormu süüdistusteks.

Kui me teiega viimati Postimehes kohtusime, ütlesite, et teil on uhke tunne EKRE-ga koalitsiooni minna. Kui palju on sellest uhkusest tänaseks järele jäänud?

Iga suhte läbisaamine on mõneti ka kurb. Koalitsioonis Isamaa ja EKREga 2019-21 sai tehtud palju häid asju. Mul on komme võtta möödunust kaasa positiivne. Me tegime tegusid ja otsuseid, võtsime riigilaenu ja investeerisime. Mina kui Haapsalu volikogu esimees leian, et keskvalitsusest oli väga palju abi. Koostööformaat EKRE ja Isamaaga sai aga läbi. Oli unistus teha koostööd neli aastat, see ei täitunud mitmel põhjusel. Nüüd on meil uus koostöö, Reformierakonnaga. Eks näis, kuidas sellega läheb.

Jüri Ratas pidi selles valitsuses ühe koalitsioonipartneri pärast pidevalt vabandust paluma, miks?

Igasse suhtesse – ka poliitikas – minnakse idealismiga. Partnerid õpivad iga päev. Koalitsioonipartneri retoorika, tõsi, muutus väga väsitavaks. Oli arusaamatu, miks peaks käima liitlasi nende õuel pidevalt solvamas. Ajakirjanikud võtsid meelsasti igast valest lausest kinni. Kripeldama jäi see, et EKRE õppimisvõime valitsusvastutust kandes jättis soovida. Tundub, et neile meeldibki olla opositsioonis. Nad tahavadki pidevalt vaenlast otsida ja püüda ühiskonnas protestihääli. Võib-olla õpivad nad opositsioonis, et poliitikat saab teha ainult koos liitlastega – mitte kõiki sõimates ja solvates.

Kuula siit.

Kuivõrd on õigus neil, kelle meelest ei hukutanudki eelmist koalitsiooni esmajärjekorras mitte Keskerakonna korruptsioonikahtlused, kuivõrd tüdimus EKRE pärast vabandamisest?

Mõlemad tegurid olid kaalukad – nii prokuratuuri pressikonverents kui ka EKRE eelnevad tegemised. Õpetussõnad endisele koalitsioonipartnerile võiksid kõlada: võimulolemine tähendab tohutut vastutust; iga sõna ja tegu on luubi all. Mina soovitaksin rohkem pühenduda poliitikate kujundamisele ministeeriumites. EKRE lubas koos Keskerakonnaga e-valimised turvalisemaks teha. Selle kahe aasta jooksul ei jõudnud EKRE isegi auditit läbi viia. Pigem oleksid nad pidanud keskenduma oma võimekusele poliitikaid luua, selle asemel et mujalt probleeme sisse tassida ja neid refereerida. Nad läksid kergema vastupanu teed.

Rõhutan, et pärast 2019 parlamendivalimisi oli see formaat väga mõistlik. Rahanduspoliitikas murti paradigmasid Keskerakonna juhtimisel.

Õpetate meelsasti EKREt, kuid ehk vajaks õpetussõnu ka teie partei? Keskerakonnal, kes kuulub ka uude valitsusse, langeb reiting kivina, EKREl opositsioonid seevastu tõuseb. Kuidas langusest välja tulla?

Keskerakond on harjunud õpetussõnu kuulama. Meid on ajakirjandusväljaanded õpetanud üle viieteistkümne aasta: kuidas erakonna esimeest valida, kuidas olla ja mida teha, kellega koostööd teha. 2015 EMORi uuringu järgi oli Keskerakonna toetus 13 protsenti, Vabaerakonnal peaaegu 22 protsenti. Selle uuringuga võrreldes on Keskerakond toetust tublisti suurendanud, Vabaerakonda enam ei ole. Sotsioloogid lubasid ka Bidenile suurt võitu, see kujunes aga väga napiks. Keskerakonnale on kadu ja hävingut aeg-ajalt ikka kuulutatud, eriti konkurentide poolt, aga me oleme igast kriisist õppinud.

Palun, vastake küsimusele. See oli: kuidas praegusest langusest välja tulla?

Sellel on põhjus. Keskerakond ja Reformierakond on teineteist 14 aastat vaenanud. Oleme olnud kaevikutes, teineteisele vastandunud. Meie valija on hetkel veel segaduses ja tahab näha, missugust poliitikat me koos Reformierakonnaga ajame.

Te vastandute ka praegu. Jüri Ratas õpetab kogu aeg Kaja Kallast, kuidas riiki juhtida, ja tunneb end märksa mugavamalt Urmas Reinsalu seltsis.

Ega sõprussuhteid ei saa poliitikas ära keelata. Reinsalu ja Ratas on koos neli aastat valitsusvastutust kandnud, loomulikult on pikad ja pingelised tööpäevad neid lähendanud. Tore, et poliitikas suudetakse ka sõbrad olla.

Miks siiski Keskerakond koalitsioonisiseseid suhteid õõnestab? See ei mõju hästi, kui üks pidevalt teist kritiseerib.

Olen lugenud Jüri postitusi Kaja ja valitsuse kohta. Pigem on need heatahtlikud. Jüri oli kriisi epitsentris, kui see algas.

Ma ei ole sugugi ainus ajakirjanik, kelle meelest need ei ole läbini heatahtlikud.

Mina olen neid niimoodi tõlgendanud. Jüri pidi kriisi lahendama väga uudses olukorras. Kriisi teine laine on palju kiirem ja agressiivsem, ta tahab anda soovitusi, kuidas hakkama saada. Aga meil on ka eriarvamusi: olen öelnud, et minu meelest ei annaks eriolukorra väljakuulutamine mitte midagi juurde (Jüri Ratas on viidanud, et seda võiks teha – VK). Praegu peaksime keskendume sellele, et kehtivatest reeglitest kinni peetaks.

Keskerakonna mainet räsisid kõvasti korruptsioonikahtlused, mis eelmise valitsuse kukutasid. Kui kahtlustustest saavad süüdistused ja neist süüdimõistmisest, mis saab siis Keskerakonnast?

Ei maksa sündmustest ette rutata. Ma loodan, et kahtlustustest ei saa süüdistust.

Mis alusel?

Ma küsiksin vastu, kas teie saate aru, milles Keskerakonda süüdistatakse.

Vaataja võib endale ise meelde tuletada nii Porto Franco kui ka Hillar Teder kohalikeks valimisteks lubatud miljoni. Muide, nüüd peate ilma hakkama saama. Kuidas see teil välja tuleb?

Oleme käivitanud erakonnasisese annetamiskampaania. Kõikide kandideerijate omavastutus suureneb. Arvan, et tuleme ka sellest olukorrast edukalt välja.

Palju teie olete annetanud?

Peab vaatama, see kõik on näha.

Suurusjärk on ikka meeles?

Palju ma annetan kohalike valimiste eel? Arvan, et annetan seekord 5000-7000 eurot.

Palju olete juba andnud?

Viimase paari aasta jooksul 4000-5000.

Miks ei ole Keskerakonnal oma rahakoti puhtana hoidmine õnnestunud? Seda oodati Jüri Rataselt erakonna juhina enim, ja seda ta ei suutnud.

Eelmise esimehe finantstaak on meil varjuna kannul. Üritame sellest lahti saada. Paavo Pettaiga seotud asjad on veel kohtus, ootame otsuse ära. Teie hinnang, et meie maine on kahjustada saanud, on subjektiivne. Sama lugu reitingutega. Valija otsustab, kuidas Keskerakonna mainega lugu on.

Korruptsioonikahtlused puudutavad ka Keskerakonna asiesimeest Mailis Repsi, kellest ehk oleks olnud soliidne sellelt kohalt taanduda. Miks ta pole seda teinud?

Mailis võttis vastutuse, loobudes ministriportfellist. Praegu ei ole veel ju ka ametlikku kahtlustust.

Kahtlustus on, pole süüdistust.

Mina ei ole ametlikku kahtlustust näinud. Menetlustoimingud veel kestavad. Ootame kahtlustuse ära. Inimest ette süüdi mõista on liiga lihtne.

Kui Mailis Reps mõistetakse süüdi, kas ta heidetakse siis erakonnast välja, nagu põhikiri ette näeb?

Erakonna juhatusel on kaalutlusõigus. Kalev Kallot, kes on erakonna juhatuse liige, otsustasime mitte välja heita (Kallo mõisteti korruptsioonis süüdi – VK). Ta on erakonna arengusse palju panustanud.

EKRE on otsustanud teiega rivaalitseda kohalikel valimistel Virumaal. Mida on teil vene valijale pakkuda – arvestades, et viskasite ta EKREga koalitsiooni minnes üle parda, praeguses valitsuses on teie sõnum Ida-Virumaale aga: me hakkame kaotama teie töökohti? Pean silmas rohepööret, milles tänane koalitsioon on kokku leppinud.

On selged poliitikad, mis aitab Ida-Virumaa tulevikku ja sealseid töökohti hoida. Narva volikogue esimees alles liitus Keskerakonnaga, Jõhvis on Keskerakonna käes nii vallavanema positsioon kui ka volikogu esimehe koht, samuti Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Keskerakonnal on Ida-Virumaal tugevad positsioonid. Ka Tallinnas on korduvalt manatud meie hävingut, oleme negatiivse kriitikaga harjunud. Soovitaksin 19. oktoobril 2021 valimiste tulemusi vaadata.

Keskerakond ei teinud ka eelmises valitsuses vene valija heaks mitte midagi. Kuidas te püüate nüüd temaga jutu peale saada?

Rohepööret tõlkides – kuidas töökohad säilivad. Inimesed tahavad näha reaalseid fakte.

Kuidas te säilitate töökohti?

Selline vastandumine peab lõppema: mida lubate eesti inimestele, mida vene inimestele. Eelmisel aastal oli erakorraline pensionitõus ja tõenäoliselt tuleb ka järgmisel aastal, see on kõigi Eesti inimeste jaoks. See vastandumise otsimine...

Teie enda erakond on seda vastandumist toitnud pikkade aastate jooksul.

Mina olen alati soovitanud seda vältida. Ministeeriumid peaksid vaatlema Eestit ühtse tervikuna.

Kui EKRE kuulus valitsusse, esitasite teie kohati ekremaid seisukohti kui EKRE ise. Millal te hakkasite tundma, et teid häirivad homoseksuaalsed inimesed ja sisserändajad?

See on huvitav hinnang. Mind ei ole kunagi midagi ärritanud või häirinud. Pigem püüan ühiskonnas sallivust näha.

Te olete sõna võtnud sõna võtnud nii moslemite kui ka homoseksuaalide vastu. Olete selgelt väljendanud, et teile ei meeldi kooseluseadus.

Nähkem positiivset programmi. Ma olen selle poolt, et abielu peaks olema mehe ja naise vahel. Kui keegi soovib välja pakkuda lahendust, kuidas kaitsta seksuaalvähemuste õigusi, siis see on diskuteeritav – kui sellesse diskussiooni kaasata ka kirikud. Mis puutub moslemitesse, siis arvan ma tõesti, et Eestisse ei ole mošeed vaja. Ei ole vaja tekitada ka suuremat moslemikogukonda. Ma ei näe selles mingit sallimatust. Pigem on need eluterved seisukohad. Vihkamist ja tagakiusamist ma oma seisukohtades ei tähelda.

Kui kooseluseaduse rakendusaktide peaksid uuesti teemaks tõusma, siis teie olete nende vastuvõtmise vastu?

Kui anname selge signaali, et abielu on meie ja naise vahel. Perekonnaseaduses sätestatu võiks jääda muutumatult püsima. Diskuteeritav on, missuguseid õigusi on vaja seksuaalvähemustele juurde anda, et nad saaksid end ühiskonnas kindlamalt tunda.

Kroonika tuvastas mõni aasta tagasi, et te ei tea, mida tähendab täheühend LGBT. Kas olete endale selle nüüd selgeks teinud?

Eks ma teadsin ka siis. Tol korral juhtus, et see mängiti niimoodi välja.

Kas oleksite nõus praegu ütlema, mida need tähed tähendavad?

See on juba läbikäidud etapp, see tehti kord juba puust ja punaseks. Kes tahab sel teemal sõna võtta, las siis võtab. Tänan pakkumast.

Jätate võimaluse kasutamata?

Järjekordselt.

Kahju, mõni võib arvata, et te ei tea siiamaani. Enne kui Ratas sai Keskerakonna juhiks, olite teie Savisaare mees. Peagi sai teist Ratase mees. Kuidas toimus minek ühe liidri selja tagant teise selja taha?

Pean Savisaarest siiamaani väga lugu. Tal on väga suured teened Eesti ühiskonna ees, just ühiskonna liitmise seisukohalt. Rahvarinde aegu tehtu on fenomaalne. Väga suure töövõimega inimene. Mina ei ole kedagi maha jätnud. Edgar väsis ise ära. Jüri Ratasega on meil lihtsalt väga hea läbisaamine. Nii me istusime ükskorda maha, Jüri ja Jaanus, vaatasime Eesti poliitika tulevikku ja seda, kuidas seda ühiselt korraldada. Mina ütlesin AK-le, et mul oleks hea meel, kui Jüri Ratasest ei saaks olümpiakomitee presidenti, sest teda on vaja erakonna esimehe ja peaministrina. Õnneks nii ka läks.

Millal Savisaarega viimati kohtusite?

Paar aastat tagasi. Ega me kuigi tihedalt enam ei suhtle.

Millega seletada seda, et teised Keskerakonna juhatuse liikmed kuuluvad valitsusse või on teistel tugevatel positsioonidel, näiteks Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea ja Yana Toom europarlamendi liige, aga teie pole kunagi saanud minister olla?

Jüri Ratas on mulle ministrikohta pakkunud kaks korda. Viimati pakuti võimalust asuda siseministriks.

Miks te keeldusite?

Olles erakonna aseesimees ja erakond on saanud korruptsioonikahtlustuse võinuksid tekkida valed seosed. Pean oluliseks, et saan poliitikas olla üle platsi mängija. Olen õiguskomisjoni esimees, olen Haapsalu volikogu esimees – sellest peaksin minister olles loobuma. Poliitikat luua saan paremini praeguselt positsioonilt kui minister olles.

Missugust ministrikohta on teile siis varem pakutud?

Jüri Ratasel oli kaks valitsust ja ministrid on päris palju vahetunud. Täpselt ajahetke ma praegu ei mäleta.

Kas võib nende keeldumiste taha näha kahtlemist oma kompetentsides?

Seda võib võtta enesekriitikana, miks mitte, aga mul ei olnud niivõrd see kaalutlus. Oma praegustes positsioonides saan olla erakonnale kasulikum ning on ka piisavalt aega olla perega.

Miks levitati veel 2016 Keskerakonnas kuulujuttu, justkui oleksite kapo agent?

Eks see oli üks erakonnasisese võimuvõitluse viise, et anda enne erakonna kongressi delegaatidele mingisuguseid signaale. Mul on ka meeles, et sellised jutud käisid. Ma ei ole endale lõpuni selgeks teinud, kes neid levitas ja missuguse motiiviga.

Paar kiiret päevapoliitilist küsimust. Kas vaenukõne vajab kriminaliseerimist?

See teema jõudis ka õiguskomisjoni. Küsisin Kaja Kallase käest, missugust probleemi me lahendame. Palusin, et ta tooks mõne näite ühiskonnast. Siis ta seda tuua ei osanud, ehk on aeg edasi läinud ja justiitsminister Maris Lauri toob praktilisi näiteid. Suhtun eelnõusse ettevaatlikult. Ei ole vaja, et ühiskonnas tekiks hirm debati allasurumise ees. Ootan kaalukamaid argumente, kui need tulevad, siis olen nõus oma positsiooni muutma. Praegu olen pigem skeptiline.

Teiseks seksuaalse enesemääramise iga. Kas 14. eluaasta piiri peaks tõstma või ei ole vaja?

23. märtsil on õiguskomisjonis prokuröride, kohtunike ja lastekaitsjate ettekannete ärakuulamine. Konsensus erakondade vahel tundub olevat piisavalt suur, et eapiiri kõrgemale tõsta.