Tervishoiu rahastamine vajab kannapööret: mis oleks parem lahendus?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele sotsiaalministeeriumi analüüsi ja ettepanekuid tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatusi on vaja.

"Eestis on efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid murekohaks on pikad ravijärjekorrad ning ravikindlustamata inimeste suur osakaal. Valminud analüüs näitab selgelt, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad," ütles Kiik. "Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust."

Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis 24% tervishoiu kogukuludest. WHO soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15 protsenti tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus omaosalus põhjustab inimeste vaesumist või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi.

Valminud analüüsis pakutakse tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks neli võimalikku lahendust:

* Püsiva riigipoolse eraldise maksmine haigekassa eelarve puudujäägi katmiseks, mis aitaks tagada, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei halvene, kuid ei vähenda haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest ega tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses;

* Riigipoolne eraldis haigekassa eelarvesse alla 19-aastaste eest, mis vähendaks haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest, kuid ei tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses;

* Inimeste deklareeritud tuludelt sihtotstarbelise maksu suunamine haigekassa eelarvesse, millega lisanduks ca 45 000 uut ravikindlustusmakse maksjat ning muude tululiikide (intressitulu, üüritulu, muu renditulu, dividenditulu ja litsentsitasud) maksustamisest hinnanguliselt üle 160 miljoni euro. Pakutud lahenduse puhul laieneks kindlustuskaitse kõigile, kes Eestis tulu saavad;

* Haigushüvitiste väljaviimine haigekassa eelarvest, millega vabaneks haigekassa eelarves 2021. aastal ca 86 miljonit eurot. Samas ei lahendaks see haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest ega haigushüvitiste süsteemset probleemi seoses muutuvate töövormidega ning ei tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses.

Analüüsist järeldub, et rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik erinevate kirjeldatud lahendusvõimaluste kombinatsioon. "Lisanduv raha peab aitama parandada inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele, suurendama kindlustusega kaitstute arvu ja kindlustuskaitse püsivust ning vähendama omaosalust tervishoiuteenuste tarbimisel," ütles Kiik. "Nii parandame arstiabi ja vajalike terviseteenuste kättesaadavust kogu elanikkonnale."