Tanel Kiik hõreda lennugraafiku tõttu ära jäänud kopsusiirdest: kui tarvis, on võimalik riigipoolne tugi

Tartu Ülikooli Kliinikumi koroonapatsient on jäänud ilma kahest kopsusiirikust ning seda seetõttu, et kohalik lennujaam ei teeninda lende väljaspool tavapärast tööaega. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et kui kliinikumi ja lennujaama vahel lahendust ei leita, on võimalik abi saamiseks pöörduda ka riigiaparaadi poole.

Mis põhjusel Tartu lennujaam kahte vahetust lahti ei saa hoida? Asutuse selgituse kohaselt eelkõige seetõttu, et möödunud aastal suleti Tartu-Helsingi liin. Koroonapandeemia aegu on ka keeruline öelda, kas ja millal need täpsemalt taastuvad.

"Peale Tartu-Helsingi lennuliini sulgemist on Tartu lennujaama lahtiolekuajad muutunud – lennujaam on ennekõike kasutuses Lennuakadeemia õppebaasina ning sellest tulenevalt avatud esmaspäevast reedeni 9.00-17.00," märkis Tallinna lennujaama juhatuse liige Einari Bambus. Ta lisas, et lennujaama kahes vahetuses avatud hoidmine pole tänastes oludes otstarbekas, vähenenud on ka meeskonna suurus.

Avamine ei tähenda lihtsalt lennuraja tulede süütamist ja terminali avamist.

Einari Bambus

Kokkuleppel teenindatakse siiski ka töövälisel ajal saabunud lende, ent need nõuavad üsnagi pikka ettevalmistusaega.

"Avamine ei tähenda lihtsalt lennuraja tulede süütamist ja terminali avamist. See eeldab ka lennuliiklusteeninduse töötaja saabumist, kes lennuliiklust juhib ning keskkonnaagentuuri töötajat, kes meteo andmed õhusõidukile edastab, et maandumine ja õhkutõus oleks ohutu. Lisaks sellele tuleb praegusel talvisel perioodil ohutu maandumise eesmärgil lennurada lumest ja jääst puhastada. Selleks võib halvemal juhul kuluda mitu tundi," kirjeldas Bambus lennuliikluse toimimiseks vajalike tingimuste loomise protsessi.

Viimase kuue kuu jooksul on Tartu lennujaamas maandunud üheksa meditsiinilist lendu, neist kuus tööajal ning kolm töövälisel ajal.

"Kuna meditsiiniliste lendude puhul on etteteatamisaeg tihtipeale väga lühike, võib vajaliku personali töölejõudmine olla raskedanud arvestades asjaolu, et inimesed ei ela lennujaama vahetus läheduses," tõdes Bambus.

Võimalik loota ka riigile

Mida siis sellises olukorras ette võtta?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) märkis Delfile, et kõigepealt tuleks Tartu Ülikooli Kliinikumil ja Tartu lennujaamal pead kokku panna ja arutada, kas on võimalik kuidagiviisi ka olemasolevate ressursside najal paindlikkust suurendada ja murekohale lahendust leida. Ent kui kahepoolsed arutelud tulemust ei anna, võib suure tõenäosusega abi oodata riigilt.

"Kui on näha, et tegemist on süsteemse probleemiga, mis ohustab kodanike tervist, siis olen küll seda meelt, et võiks arutada riigipoolset kompenseerimise võimalust," märkis Kiik. "See on aga omakorda küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile - millised on riigi rahalised võimalused antud küsimuses? Siin on mitu osapoolt, kel tarvis maha istuda."

Kiik sõnas, et kui probleemi lahendus eeldab riigi sekkumist, tuleks lennujaamal ja kliinikumil teha vastav pöördumine ja taotlus. Siiani pole Kiigeni miskit säärast veel jõudnud.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Einari Bambus märkis, et tuleval nädalal peetakse Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse ja Tallinna lennujaama vahel maha ühine arutelu, selgitamaks välja, kuidas käesolevat olukorda parandada. Eesmärgiks on vältida tulevikus sarnaseid juhtumeid ning teha lennujaama töös vajalikke muudatusi.

"Meditsiiniliste lendude toimumine on oluline ja loodame leida olukorrale lahenduse," kinnitas Bambus omalt poolt.