Riina Sikkut: valitsusel pole plaani, kuidas peatada koroonaviiruse levik töökohtades

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti hinnangul on olukorras, kus viirus levib praegu kõige enam töökohakollete kaudu, eriti kahetsusväärne sotsiaalkomisjoni tänane otsus lükata tagasi eelnõu, mille alusel saaksid koroonapositiivsed ja nakkusohtlikud inimesed täismahus haigusraha.

„Vaatamata kaks nädalat tagasi rakendatud piirangutele püsib nakkuse levik väga kõrge. Juba sügisel oli meil ohtralt töökohakoldeid, aga praegu moodustavad töökohakolded enamuse. Väga paljudel elualadel ei ole kaugtöö võimalik - nakkuse leviku piiramiseks oleks seega hädavajalik, et positiivse testitulemuse saanud inimesed ja nende lähikontaktsed jääksid isolatsiooni. On arusaamatu, miks opositsiooni konstruktiivset ettepanekut ei soovita isegi edasi arutada, kuigi koalitsioonil endal ei ole plaani, kuidas tõmmata nakatumisele pidurit,“ ütles Riina Sikkut. Kui niisama oodata-vaadata, siis varsti ei jää muud üle, kui kehtestada uued piirangud, lisas ta.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu näeb ette, et nii nakatunutele kui lähikontaktsetele tuleb maksta haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast 100 protsendi ulatuses töötasust kuni töövõime taastumiseni või karantiini lõpetamise päevani. „Heldem haiguspäevade hüvitamine on võrreldes teiste kriisimeetmetega suhteliselt väike kulu - nakkuse leviku kontrolli alla saades on see aasta lõpuni umbes 8,5 miljonit eurot, mis on kõigest 1,3 protsenti lisaeelarve mahust,“ selgitas Sikkut.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul ei osanud sotsiaalministeeriumi esindajad komisjonis kuidagi selgitada, miks on töökollektiivide kollete arv tõusnud. „Vastuseta jäi ka küsimus, kas see, kui inimene tuleb positiivsena tööle, et mitte kaotada sissetulekus ja nakatab seetõttu oma kolleege, kaalub ülesse need 8,5 miljonit eurot, mida riik võiks kriisimeetmena maksta esimese haiguspäeva eest,“ sõnas Kütt.

Kriisiolukorras ei tohi nõuda töötajatelt, kes sageli teenivad keskmisest vähem, et nad paneksid oma toimetuleku löögi alla, leidis Sikkut. „Lisaks tähendab inimeste töölt koju jäämine topeltkoormust tööandjale – katta tuleb tema asendaja töötasu ning maksta koduspüsijale haigusraha. Samuti on äärmiselt kummaline, et ettevõtted peavad kriisitoe saamiseks kaotama oluliselt oma käibes, kuid need ettevõtted, mis tagavad meile toidu ja hoiavad toa soojas, ei saa nakkuse leviku piiramiseks mingit tuge. Teisalt on neil seoses isikukaitsevahenditega ja töö ümberkorraldamisega lisakulud,“ rääkis Sikkut.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu teine ettepanek pikendab praegust hüvitamise skeemi, mis tagab alates teisest haiguspäevast 70% ulatuses haigusraha maksmise kõigi teiste tervisemuredega inimestele. Sama kavatseb valitsus teha lisaeelarvega.