Kokku on alates 27. detsembrist kuni 22. märtsi hommikuni Eestis tehtud 224 511 vaktsiinidoosi ning selle perioodi jooksul on ravimiametile COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud kokku 2730 kõrvaltoime teatist. Seega 1,2 protsendi vaktsiinidooside kohta.
BioNTech/Pfizer
BioNTech/Pfizer vaktsiini kõrvaltoimetest anti möödunud nädalal (15. märtsist 21. märtsini) teada 35 korral. Neist teadetest 31 oli naistel esinenud kõrvatoimete kohta ning kümnel juhul oli tegemist üle 70-aastase isikuga. Kõik neli kõrvaltoimetest teavitanud meest olid nooremad kui 70-aastased.
Tõsiseid reaktsioone kirjeldati seitsmes teatises. Näiteks tekkis ühel 49-aastasel naisel 15 minutit pärast esimese vaktsiinidoosi kõriturse, mistõttu vajas ta ravi, kuid on täielikult paranenud.
Kuus inimest on pärast teist vaktsiiniannust haigestunud sümptomaatilisse COVID-19 haigusesse. Ühel juhul saadi positiivne PCR testi tulemus kolmandal päeval pärast vaktsiini teist annust, viiel juhul rohkem kui nädal hiljem. Üks haigestunu oli 80-aastane, teised alla 70-aastased. Keegi neist pole vajanud haiglaravi.
Lisaks teatati kahe inimese surmast, kuid teatise edastanud meditsiinitöötajad ei pea võimalikuks seost vaktsineerimisega. Kolm päeva pärast esimest vaktsiiniannust suri tõsiste kaasuvate haigustega 69-aastane mees. Teine patsient oli 45-aastane mees, kes suri 19. päeval pärast teise vaktsiinidoosi saamist. Tema kasutas kaasuva haiguse tõttu ravimit, millel on südamega seotud kõrvaltoimed (südameseiskus, äkksurm).
Moderna
Moderna vaktsiini kohta laekus möödunud nädalal kümme teatist. Üheksal juhul andsid kõrvaltoimetest teada naised, neist ainult üks noorem kui 70-aastat. Ka ainus kõrvaltoimetest teavitanud mees oli alla 70-aastane.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu kõikumist, naha tundlikkushäireid, tasakaaluhäiret, pearinglust, isutust ja jäsemete valu.
Ühel juhul oli vaja väljastada töövõimetusleht.
AstraZeneca
Eelmisel nädala laekus AstraZeneca kohta 370 teatist. Neist 299 teadet käis naistel esinenud kõrvaltoimete kohta. Üle 70-aastastel naistel esines kõrvaltoimeid kaheksal juhul. Meestel esinenud kõrvaltoimetest anti teada 71 korral, neist kolmel juhul üle 70-aastastel.
Ravi vajanud reaktsioone kirjeldati neljal korral. 36 tundi pärast vaktsiinidoosi saamist tekkisid ühel 31-aastasel naisel generaliseerunud krambihoog teadvuskaoga. Patsient hospitaliseeriti, kuid ravi ei vajanud. 57-aastasel tõsiste kaasuvate haigustega naisel tekkis alajäseme trombiga veenipõletik esimesel nädal pärast vaktsiinidoosi, raviks määrati antikoagulant. 64-aastasel naisel tekkis ravi vajanud oksendamine teisel päeval pärast vaktsiinidoosi, kuid patsient paranes. 66-aastasel naisel tekkis teisel päeval pärast vaktsiinidoosi hüpertensiivne kriis (ehk vererõhu oluline tõus - K.R.). T vajas ravi, kuid on praeguseks täielikult paranenud.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kurguvalu, nohu, kõhuvalu, seljavalu, valu rindkeres, olemasolevate veenilaiendite suurenemist, nahatundlikkuse suurenemist, ülemäärast janu, nägemishäiret, ühe silmapupilli laienemist, tasakaaluhäiret, näolihaste spasme, lihaskangust, silmade valu ja valgustundlikkust, ajutist mäluhäiret, kõnehäiret, tähelepanu häiret, vererõhu tõusu, südame rütmihäiret, hüpoglükeemiat, minestamist ja sellest tingitud kukkumist, emakaverejooksu, verevalumit silmas, ninaverejooksu, naha verevalumit, igemete veritsust, igemete turset.
Töövõimetuslehte vajati 28 juhul.
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Kõrvaltoime on ohtlik või kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.
Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.
Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Amet teeb koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste Euroopa Liidu riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.
