Vallavanem: koroonakolded on tööl, aga tööstuspiirkonnas ei saa kõiki inimesi kodukontorisse suunata

"Kurb on see, kui inimesed piiranguid tõsiselt ei võta ja ohtu ei tunneta. Nii need kolded tekivad," ütles Viru-Nigula vallavanem, kelle kodukohas on COVID-19 nakatumisnäitaja Eesti keskmisest märkimisväärselt kõrgem.

Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet avaldas täna arvamusloo, milles markeeris, et Viru-Nigula ja Anija valdade koroonaviirusesse nakatumise määr on Lasnamäe omaga sama kõrge. Kuigi kõigis kolmes piirkonnas on nakatumisnäitajad kõvasti üle Eesti keskmise, siis päris üks ühele neid siiski võtta ei saa.

Lasnamäe nakatumisnäitaja on terviseameti andmetel tänase seisuga 3033,93, Viru-Nigula vallas on see 2530,83 ning Anija vallas 4133,83. Võrreldes nädal varasemaga on nakatumisnäit Viru-Nigula vallas langenud, teises kahes piirkonnas tõusnud.

Sarnaselt teistele omavalitsustele, peidavad ka Anija ja Viru-Nigula valdades suurimad nakkuskolded end ennekõike töökohtades ja kodudes. Anija vallavanem Riivo Noor avaldas lootust, et olukord hakkab vast siiski paremuse poole liikuma. Eelmisel nädal oli nakatunuid 13 inimest vähem kui sellele eelnenud nädalal. Samas nentis Noor, et nakatumisnäitaja on endiselt kõrge.

Tööstusvalla mured

Viru-Nigula juht Einar Vallbaum tõi oma kodukoha olukorda kirjeldades esile, et tegemist on tööstusvallaga, mistap ei ole viiruse ohjeldamisel kuigi palju abi soovitusest töötajad kodukontoritesse lubada. "Siin on palju selliseid ettevõtteid, kes ei saa töötajaid kaugtööle suunata ning panustavad igapäevaselt väga palju ressursse selleks, et tööstused viirusest vabad hoida," rääkis Vallbaum. Nakatumisnäitaja kasvule aitab vallavanema hinnangul kaasa veel tõsiasi, et Viru-Nigula on väikene kogukond, kus läbikäimine perekondade vahel on aktiivne. "Kurb on see, kui inimesed piiranguid tõsiselt ei võta ja ohtu ei tunneta. Nii need kolded tekivad," sõnas ta.

Kuigi võrreldes eelmise nädalaga on Viru-Nigula nakatumisnäitaja langenud, lisandub seal väikese valla kohta haigestunuid endiselt palju ning olukorra normaliseerumiseni on veel pikk tee. Piirkonna peamiseks probleemiks nimetab vallavanem inimeste ohutunde puudumist ning karantiininõuete ja piirangute eiramist. Samas märkis ta, et rangemad piirangud ja inimeste kogemused on olukorda mõneti siiski parandanud. "Nähakse, et tegemist on väga salakavala haigusega, mida paljud põevad väga raskelt," ütles Vallbaum.

Testimisbuss ja maskid

Suurematest kolletest informeerib Viru-Nirgula vallavalitsust terviseamet, kellega koostöös ka olukorda lahendatakse. Näiteks käis seoses viiruse leviku hoogustumise ja testimise suurenenud vajadusega kahe nädala jooksul Kundas SYNLABi mobiilne koroonaviiruse testimisbuss. "Kindlasti aitas selline operatiivne lahendus kaasa viiruse leviku pidurdamisele ning usun, et mitmedki nakkusahelad jäid katki," arvas vallavanem.

Haigestunute arvu vähendamiseks tegeleb Anija vallavalitus isikukaitsevahendite jagamisega. Noore sõnul on praeguseks vald inimestele andnud umbes 500 maski ning sel nädala on kavas veel samas suurusjärgus maske kohalikele toimetada.

Terviseameti värsketel andmetel on Harjumaa nakatumisnäitaja 8921,1 ning Ida-Virumaal on see 8563,2.