ERISAADE | Sotsiaalkindlustusamet: Mulgi Häärberi hooldealuste lähedased kahtlustavad, et töötajad veensid vanainimesi vaktsiinile ütlema ei
(163)
Möödunud neljapäeval avanes Halliste hooldekodusse ehk Mulgi Häärberisse jõudnud kiirabile vaatepilt, mis pani Viljandi haigla pöörduma politsei poole. Kiirabi leidis eest üliraskes seisus hooldealused, kes on nüüdseks surnud. Õiguskaitseorganid uurivad, kas eakate kodu jättis hooldealused abitusse seisu.
Viljandimaa Mulgi Häärberi kohta sotsiaalkindlustusametile (SKA) varem ühtegi kaebust tulnud ei ole. „Samas on meile tulnud järelepärimisi. Nii on õigem öelda, sest kaebust süsteemi ei tule,” täpsustab SKA kvaliteediosakonna järelevalve talituse juht Kersti Kask. Ta räägib kahest märgukirjast. „Räägitakse sellest, et lähedaste teadmisel pidi inimene nõustuma vaktsineerimisega, aga millegipärast otsustas selle ümber. Lähedastel on kahtlus, et võib olla tehti selline otsus töötajate mõjul,” selgitab Kask. Ta toonitab, et tõde, kas nii ka oli, ta ei tea järelevalvajana öelda, kuid seda hakatakse kontrollima – kõik osapooled tuleb ära kuulata. „Ei ole saanud kontrollida, kuna asutustes on koroonakolded,” täpsustab Kask, miks pole SKA saanud seni hooldeasutusi keset pandeemiat kontrollimas käia.
Küll aga tegi ka SKA prokuratuuri Mulgi Häärberi kohta teate. „Meie tegime prokuratuurile teatise, kuna meile jooksis mitmest allikast info, et inimesed on lukustatud tuppa või sektsiooni ja nad ei pääse sealt vabalt liikuma,” kommenteerib Kask.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles eile Delfile, et Mulgi Häärberi patsientidega on olnud probleeme varemgi. „Haiglasse toodud eakatel olid lamatised, vedelikupuudus ja nende üldseisund oli raske. Päris kõigi elu ei õnnestunud ka haiglas päästa,” rääkis haiglajuht.
Mulgi Häärberi juhataja Merle Palk vastas eile Delfile: „Meil pole midagi kommenteerida, kui teine pool levitab lausvalet. Tegeleme sellega, et välja selgitada, kes levitab meie kohta väärinformatsiooni.”
Palk lisas, et hooldekodul on olemas tõendid, mis kinnitavad vastupidist, ent neid veel ei kasutata. „Avaldame, kui on õige aeg saabunud.”
Hooldekodu ületas uudiskünnise ka kuu alguses, mil ajaleht Sakala kirjutas, et Mulgi Häärberis on koroonaviirusesse haigestunud hulgi vaktsiinist keeldunud elanikke ning mitmeid töötajaid. Teiste hulgas ja hooldekodu juht. Palk ütles, et kuna vaktsiini pakuti hooldekodu elanikele „nagu müügimehed pressiksid oma kaupa peale“, tekkis lisaks umbusule ka trots. „Mina sain selle poriloigust,“ arvas Palk ise ja selgitab, kuidas käis soojade ilmade saabumisel õues vett läbi laskvate jalanõudega, jalad said aga märjaks.
Järelevalve on pandeemia ajal nuditud
Ööpäevaringse teenusega hooldekodusid on Eestis 197 ning hooldatavaid neis kokku pea sama palju kui Võru linnas elanikke – umbes kümme tuhat inimest. „Enamik inimesi on ikkagi hea või väga hea teenusega kindlustatud. Ühe juhtumi pärast ei tasuks kõigil hakata muretsema, kelle lähedane on paigutatud teenusele,” sõnab Kask. Ka Mulgi Häärberi juhtumi osas hoiduks ta tõmbamast seost „hooldusdefitsiidi” ja „inimese elust lahkumise vahel”.
Ehkki Mulgi Häärber sattus prokuratuuri tähelepanu alla koroona ajal, siis probleemid hooldekodudega on juba vanem probleem. 2017. aastal tegi õiguskantsler Ülle Madise põhjaliku kontrolli ja võttis ametliku seisukoha: „Paljudes Eesti hooldekodudes pole tagatud inimväärsed elutingimused”.
Aasta hiljem andis SKA koos tervise- ja ravimiametiga välja faktilehe, kus oli toodud A4 lehe jagu üldist kriitikat Eesti hooldekodude kohta. Hooldusplaani kvaliteet jättis soovida, ravimid olid pilla-palla laiali, meditsiiniline külg lonkas.
Praeguseks on hooldusplaanidega seis Kase hinnangul parem. Ent probleemiks toob ta puuduliku seaduse: pole paigas, kui palju peaks olema hooldajaid hooldatava kohta või millised oleks muud nõutud ametikohad ühele hooldekodule.
„Kui üks töötaja peaks ära kukkuma, siis teine töötaja teeb ületunde,” sõnab Kask. Asendaja on aga kurnatud, tema tähelepanu kaob ja empaatia vanainimeste suhtes järjest kahaneb. Rohkem töötajaid asutused aga juurde ei võta, kuna muidu nad ei tule rahaga välja. Palkki pole tea mis kõrge – Kase sõnul on hooldaja keskmine tasu umbes 800 eurot. Paremates piirkondades võib see ulatuda üle tuhande euro, Ida-Virumaal või Kagu-Eestis on palk keskmisest aga madalam. Kui palju firma vanurite hooldamisest täpselt kasu saab, Kask täpselt öelda ei tea, kuid ettevõtjate vabatahtlikult SKA-ga jagatud info põhjal saab järeldada, et kasum jääb umbes viie kuni kümne protsendi piiresse. „Minu enda tunnetus on see, et äri sotsiaalvaldkonnas on pigem ots-otsaga kokkutulek,” lisab Kask.
Nimelt on enamus hooldekodusid eraettevõtted. Kui need peaksid libastuma, siis riik vastutada ei saa, ainult valvata. „Järelevalve põhimõte on asju parandada,” sõnab Kask. Näiteks kui hooldekodu töötaja ei märka, et mõni asi „logiseb” – siis tema tähelepanu sellele juhtida. Kui asi on aga väga hull, siis saab SKA määrata kuupäeva, mis ajaks tuleb probleem parandada ning kui siis ka pole asjad paigas, võib hooldekodule määrata sunniraha. Maksimaalselt 4000 eurot, millega seni ühtegi hooldekodu karistatud pole.
Tänavu on sotsiaalkindlustusametil plaanis kontrollida 20 üldhooldusasutust. „Rõhk on praegu asendushooldusasutuste peal,” täpsustab Kask.
