ERISAADE | Koroonauuringu juht Ruth Kalda: igapäevased testinumbrid pole tegelik tõde. Sel viisil tuvastab vaid veidi üle poole haigestunutest

Koroonapuhangu ulatusest annab ülevaate Tartu ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuring, mille viimatine etapp näitas, et iga 40. täiskasvanu on nakkusohtlik. Uuringu juht Ruth Kalda nendib, et paljudel nakatunutel pole aimugi, et nad koroonahaiged. Ta soosib kiirtestide rohkemat kasutamist.

11.–22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti ka koroonaviirusevastaste antikehade hulka. Tulemustest selgus, et positiivse PCR-testi andis 102 inimest ehk 4,1%. Neist 41 (40%) olid haiguse läbi põdenud ja polnud enam nakkusohtlikud. 61 positiivse proovi andnud inimest (60%) olid aga jätkuvalt nakkusohtlikud. Hinnanguliselt tähendab see, et täiskasvanud elanikkonnast võib viirust kanda ja levitada keskmiselt 26 500 inimest ehk 2,5%.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda nendib, et tegu on kummalise haigusega – kus vahel pole sümptomeid üldse või siis õige vähe. "On teatud hulk inimesi, kes peavad end terveks, aga samas selgub, et oli kerge nohu ja väsimus, kurk veidi kibe. Aga aeg ka praegu ju selline, et mõeldakse, et need nähud tavapärased. Ei osata kahtlustada, et tegemist võis olla koroonaga," sõnab Kalda. "Need inimesed ei nakata tahtlikult, neil pole aimugi."

Iga päev kella 10.30 paiku avaldab terviseamet viimase ööpäeva statistika. Näiteks täna selgus, et lisandus 1429 uut positiivset testi. Tegu pole aga kivisse raiutud näitajaga puhangu olukorrast. "Testide igapäevane näit peegeldab üldiselt seda, kui paljud haigestunutest ise pöördunud arsti poole, ise kahtlustavad. Lisaks neid, kes haiglas, seal testitakse. Ja need, kes tulevad piirilt või lähikontaktsete hulgast," arutleb Kalda. "See pole tegelik tõde, kõik ei pöördu arsti poole ega lähe testima. Meie arvutused näitavad, et võib-olla sellise testimisega saab kätte kuskil 55-60 protsenti neist, kel haigus on."

Mis aitaks situatsioonist selgema pildi luua, kiirtestide rohkem kasutamine? "Lisavõimaluse juurde toomine aitaks mingil määral. Ikkagi inimesed ju peavad tööl käima. Mõned töökohad sellised, kus ei saa teha kaugtööd. Lisaks lasteasutused, õppeasutused, sõpradega suhtlemine. Pole päris nii, et inimesed istuvad üksi kodus," märgib Kalda. Ta viitab ka, et kui kergete sümptomite puhul on kiirtest negatiivne, tasub mõne aja pärast uuesti teha või kindluse mõttes teha PCR-test, kui haigusnähud alles on. "Ma arvan, et kiirtestide kasutamine aitaks leevendada seda, et haigustunnusteta lähevad tööle inimesed, kellel tegelikult on koroona."

Eelmine seireuuring umbes kuu aja eest näitas, et toona olid antikehad tekkinud ligi 11 protsendil täisealistest inimestest, praegune uuring aga toob välja, et vastav näitaja on juba 21 protsenti. Läbipõdenuid tuleb palju juurde, ent samas võtab hoogu juurde vaktsineerimine. Kaua antikehad organismis püsivad, on individuaalne. Kalda sõnab, et uuringute kohaselt 80 protsendil haigust põdenutest 6-8 kuud, ent samas viiendikul vähem. Ka vaktsineerimise järel vähemalt poolt aastat. Kalda rõhutab, et esimese vaktsiinidoosi järel ei tasu arvata, et oht möödas, midagi pole välistatud. Teise doosi järel on immuunsus tagatud 90-95 protsendi ulatuses.

Piirangud, pidevad manitsused meedias ja karm koroonastatistika – on sel eestimaalastele märgiline mõju, välditakse kontakte tunduvalt rohkem? "Tõepoolest, meie uuringute andmetel on inimeste valvsus tõusnud, ent siiski on hulk inimesi, kes reegleid ei järgi. Meie andmetel viiendik ei võta midagi ette ka siis, kui on võimaliku nakatunuga kokku puutunud."

Miks? Mis ootustega olukorra paranemise osas minna vastu suvele?

Pikemalt juba saates.