Facebooki juht Zuckerberg oma süüd Kapitooliumi ründamises ei tunnista, Twitteri bossi Dorsey sõnul on vigu tehtud

Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg eitas kongressis aru andes, et tema sotsiaalmeediaplatvorm sillutas teed USA Kapitooliumi ründamisele 6. jaanuaril. Twitteri juht Jack Dorsey siiski tunnistas, et vigu on tehtud.

Videoühenduse vahendusel esindajatekoja komitee ees aru andnud Zuckerberg, Dorsey ja Google’i juht Sundar Pichai tõrjusid poliitikute kriitikat oma sisu modereerimise vigade aadressil, vahendab Financial Times.

Zuckerberg tõrjus väiteid, et Facebook kannab vastutust märatsemise eest Kapitooliumil, sest lubab valeinformatsioonil, vaenukõnel ja äärmuslusel oma platvormil vohada.

„Vastutus on inimestel, kes võtsid ette tegusid, mis rikkusid seadust ja ka inimestel, kes levitasid seda sisu, sealhulgas [endisel] presidendil [Donald Trumpil], aga ka teistel,” ütles Zuckerberg.

Zuckerberg ütles ka, et väited, et Facebooki reklaamile toetuv ärimudel võimendab provokatiivset ja polariseerivat kõnet, „ei ole täpsed”, ning lisas: „Ma usun, et lõhe, mida me täna näeme, on eeskätt Ameerikat lõhki ajava poliitilise ja meediakeskkonna tagajärg.”

Hiljem tunnistas Zuckerberg siiski, et Facebook peab tegema edasist tööd oma modereerimise efektiivsemaks muutmiseks.

Dorsey toon oli leplikum: „Me teeme vigu prioriteetide seadmisel ja nende elluviimisel.”

Märgina poliitilise viha kohta, mida nii Facebook kui ka Twitter on esile kutsunud, toimus nende juhtide küsitlemine suuresti vaenulikus õhkkonnas nii vabariiklaste kui ka demokraatide poolt.

Demokraadid püüdsid keskenduda valeinformatsioonile, koroonaviirusele ja Kapitooliumi rahutustele, vabariiklased olid aga rohkem huvitatud kurtmisest, et sotsiaalmeedia tsenseerib konservatiive.

Mitmed mõlema erakonna esindajad rääkisid aga heakskiitvalt internetiplatvormide õigusliku kaitse piiramisest 1996. aasta seaduse Communications Decency Act sektsioonis 230.

Selle seaduse järgi ei ole ettevõtted õiguslikult vastutavad sisu eest, mida kasutajad nende veebilehele postitavad. Paljud kongressi liikmed tahavad piiranguid sellele, millistel juhtudel see kaitse kehtib.

Zuckerberg ütles, et toetaks sektsiooni 230 reformimist ning pakkus, et valitsus moodustaks kolmandaks osapooleks oleva organi, mis hindaks, kas platvormid teevad piisavalt ebaseadusliku sisu eemaldamiseks. Hiljem pakkus ta, et väiksemad platvormid ei peaks selle järelevalve alla kuuluma.

Google’i juht Pichai oli seaduse võimaliku muutmise suhtes ettevaatlikum ja viitas hirmule „ettekavatsemata tagajärgede” ees, mille hulgas on sõnavabaduse kahjustamine.

Dorsey ütles aga, et tõe üle otsustaja ei tohiks olla ei valitsus ega eraettevõte. Selle asemel tõi ta esile Twitteri jõupingutused „detsentraliseeritud” sisu modereerimise süsteemi ülesehitamiseks, mis oleks avalik allikas ja mida ei haldaks ükski kindel organisatsioon.

Sotsiaalmeediaplatvormid tegid enne ja pärast USA 2020. aasta presidendivalimisi viimase hetke muudatusi oma sisu modereerimise poliitikas vastuseks teadlaste ja ajakirjanduse kriitikale.

Pärast Kapitooliumi rahutusi, mille käigus suri viis inimest, väitsid paljud kriitikud, et tehti liiga vähe ja liiga hilja ning jõustamine oli käpardlik. Viidati platvormide suutmatusele piirata Trumpi ja tema toetajate vandenõuteooriate levitamist.

Eilsel kuulamisel nõudsid kongressi liikmed suuremat läbipaistvust ja platvormide salastatud algoritmide auditeerimist.

Küsimusele, kas ta avaks Facebooki algoritmid auditeerimiseks, vastas Zuckerberg kõhklevalt, viidates privaatsusmuredele. Ta lisas siiski, et see on „tähtis uurimisvaldkond”.

Dorsey ütles, et inimestele suurema valikuvõimaluse andmine algoritmide kohta on elutähtis valeinformatsiooni vastu võitlemisel, ja kutsus arendama selgemaid apelleerimisprotsesse.

Zuckerbergilt küsiti korduvalt ka Facebooki mõju kohta laste vaimsele tervisele. Zuckerberg kinnitas BuzzFeedi varasemaid teateid, et uurib Instagrami lapsesõbralikuma versiooni loomist.