Kolme hukkunuga Lüganuse hooldekodu põlengu taga on ilmselt rikkis pistikupesa

Tänavu jaanuaris Lüganuse vallas toimunud ja kolme inimese surmaga lõppenud hooldekodu põlengu tekkepõhjus on tõenäoliselt hoone ühes toas olnud rikkega pistikupesa kasutamine.

12. jaanuaril teatati häirekeskusele põlengust Lüganuse valla Männiku hooldekodus. Tulekahjus hukkus kolm hooldekodu elanikku ning põlengu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus.

Menetluse käigus on seni viidud läbi rohkelt ekspertiise ning tehtud muid menetlustoiminguid, et tuvastada ennekõike tulekahju tekkepõhjus ning selle kulg. Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Liina Pikma sõnul on kogutud andmetele tuginedes alust arvata, et suure tõenäosusega tekkis tulekahju rikkega elektripaigaldise kasutamise tagajärjel. „Rike seisnes ühe toa välisseina pistikupesas olnud kruviklemmi ja sellega ühendatud juhtmesoone halvas ühenduses. Tulekahju tekkimist muul põhjusel ei saa küll lõpuni välistada, kuid arvestades tulekahju arengut ning selle järgselt tuvastatud kahjustuste tekkimise asjaolusid on see vähetõenäoline,“ sõnas Pikma.

Päästeameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim sõnas, et hoone elektripaigaldisi kontrollis elektriettevõte viimati 2015. aastal ning alanud aastal oli plaanitud uus kontroll. „Ka siis, kui asjatundja on elektrisüsteemi regulaarselt kontrollinud tasub olla tähelepanelik ning kõigile kõrvalakalletele kohe reageerida ning spetsialistiga suhelda. Sellistes kõrvalekalleteks võib olla näiteks pistikupesa „surisemine“ või teistsugune heli, kui ühendada elektriseade,“ ütles Siim.

Ka päästeamet on aastatega hoonet korduvalt kontrollinud – nii pikemalt ette teatades kui ka nii öelda üllatusmomendina. „Tuvastatud rikkumised ei ole olnud tõsised ning need on kõrvaldatud,“ ütles Siim.

Siim kirjeldas, et hoones oli automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mis on mõeldud tulekahju kiireks avastamiseks ning helisignaaliga inimeste teavitamiseks. „Nimetatud süsteem ei olnud Häirekeskusega liidetud ja kõnealusel juhul ei pidanudki olema. Küll aga tagaks kirjeldatud lahendus selle, et süsteem edastab info võimalikust tulekahjust otse häirekeskusesse ning tulekahjust teavitamine ei sõltu asjaolust, millal keegi päästjad välja kutsuda saab. Hoonetes, kus võivad viibida abivajajad, on mõtlemise koht, kuidas info tulekahjust päästjateni kõige kiiremini jõuaks,“ ütles Siim.

Kriminaalmenetluse käigus ei ole tänaseks tuvastatud selliseid rikkumisi, mis annaksid alust kahtlustada kedagi ohutusnõuete tahtlikus või teadlikult hooletus eiramises. Kasutades asjatundjate ja ekspertide erialaseid teadmisi on vajalik veel välja selgitada, milliseid meetmeid tuleks tarvitusele võtta taoliste