ERISAADE | Laanet: kaitseväkke tulevad vaktsineerimist nõudvad ametikohad. Igal pool ei saa olla „Eestimaa vabahärra“
(406)
Valgevene kuuma kohana võib anda Venemaale võimaluse oma vägede viimiseks sinna ja sealtkaudu on lihtne minna Kaliningradi, märkis kaitseminister lähiaja julgeolekuohtude kohta.
Kaitseminister Kalle Laanet andis Delfi „Erisaates“ ülevaate, milline on olukord koroonaviirusega ning vaktsineerimisega kaitsevaldkonnas. Ta tõi esile, et kaitseministeeriumis on väga ranged koroonavastased ohutusmeetmed andnud head tulemust – terve aasta jooksul on ametnikest vaid kaks saanud positiivse testivastuse.
„Kui räägime kaitseväest, siis põhiprobleemiks on olnud ajateenistujad, kes nädalavahetusel käisid kodus. Tagasi tulles toovad nad need riskid ka siis sisse. Praegu, nagu kogu Eestiski, on numbrid kahanemas. Kasutusele on ka võetud tõsisemad meetmed, isoleeritud ja piiratud nädalavahetusel väljapääsulubasid. See kindlasti ei ole meeltmööda ajateenijatele aga ega meil muud suurt teha pole,“ märkis minister.
Vaktsineerimisega on 26. märtsi seisuga tema sõnul olukord järgmine: esimese doosi on saanud 1925 teenistujat, kellest 403-l on vaktsineerimine lõpule viidud. „Prioriteedid on seatud sedasi, et eelkõige saavad vaktsiinid need, kes on seotud Eesti kaitsevõime tagamisega. See ei ole kohusluslik, kuid on tungivalt soovituslik,“ seletas Laanet.
Rääkides tulevikust aga oli ta veendunud, et teatud kaitsevaldkonna ametikohtadel muutub koroona vastu vaktsineerimine töö tegemise eelduseks. „Minu isiklik seisukoht on, et tulevikus teatud ametikohtadel töötamise puhul oleks vaktsineerimine kohustuslik. See tuleb ametijuhendisse sisse kirjutada. Tahame või ei taha, kõigil ametikohtadel ei saa olla nö Eestimaa vabahärra,“ märkis ta.
„Võtame kasvõi selle, et kui lähed välismissioonile Aafrikasse, siis peavad olema teatud vaktsiinid tehtud. Kui olen kohustatud sinna minema, siis pean need vaktsiinid tegema. Tahan või ei taha!“
Praeguseks on ilmselge, et vaktsineerimine pole enam kitsalt rahvatervise küsimus. Selles osas on näha Eesti idanaabrist Venemaa aktiivset tegevust Euroopa vaktsiinide aluseta mustamisel, üritusi poetada oma Sputnik V vaktsiini ja sellega lõhestada ühiskondi ning tekitada ohtlikku usaldamatust. Nädala alguses langes juba esimene valitsus osaliselt Vene vaktsiiniskandaali tõttu Euroopas, Slovakkias. Kaitseminister Laanet nõustus, et pandeemiast tingitud tervisekriis võib areneda hoopis millekski muuks.
„Olen päri, et kui räägime COVID19 kriisist, siis tervisekriisist on lihtne saama sotsiaalne kriis, sellest omakorda sotsiaalmajanduslik kriis ja sellest tulenevalt võivad tekkida igasugused väljaastumised, mis mitmes riigis on toimunud.“
„Isiklikult vaatasin juba enne kaitseministriks saamist väga teravalt, mis toimub meil Ida-Virumaal. Eriti veel eelmise suve jooksul. Oli selge, et pandeemia teine laine tuleb ja kuidas see mõjutab meie inimeste vaimset ning füüsilist tervist suure naabri külje all Ida-Virumaal.“
„Kogu see vaktsiinipropaganda, mida Vene Föderatsioon on külvanud üle Euroopa ja ka natuke üle maailma ning mis on viinud ka praktiliselt ühe valitsuse, siis nende eesmärk on ju tekitada segadust. See töötab nende jaoks nagu kahe teraga mõõk, sest lubades hulganisti vaktsiini erinevatele riikidele ja mitte oma lubadusi täites, toob see neile ka negatiivset mainet. Aga nad saavutavad oma eesmärgi tekitades segadust,“ lausus laanet.
„Venemaa kasutab iga võimalust, et nõrgestada oma naabreid, NATO-t ja Lääneriike. Vaadates ka konventsionaalseid sõjalisi vahendeid, mis omavad erilist rolli Vene Föderatsiooni riiklike ambitsioonide saavutamisel, see kõik ju läheb edasi. Ehk, kui riigis on majandusolukord ja inimeste sissetulekud suhteliselt piiratud, siis sõjalisele kaitsevõimele eraldatakse jätkuvalt riiklikke vahendeid, siis see annab ju selge sihi, mida taotleb Venemaa.“
„Ohud ei ole kuhugi kadunud. Vanad on jäänud ja uued on lisaks tulnud. Peame oleme ohtude muutumisel väga tähelepanelikud. Kui vaatame korraks ajalukku, siis president Vladimir Putini jaoks keerulistel aegadel – tema maine langeb praegu, inimeste rahulolematus kasvab – siis meenutame 2008 Gruusia vastast agressiooni, 2014 Ukraina vastast. Selge on see, et eriti Putini eestvedamisel üritatakse tähelepanu suunata kuskile mujale, tekitades kriisikolde lähiriikide hulgas.“
Laanet lisas siiski, et kitsalt Eestisse puutuvaid ohumärke ta ei näe hetkel. „Mis puudutab meid, siis õnneks selliseid väga konkreetseid ohumärke ei ole.“ Aga ta tõi välja, et lähiajal tuleb kõige tähelepanelikumalt jälgida Venemaa suurõppust Zapad 21 ja Valgevene arenguid.
„Kui vaatame strateegilist õppust Zapad 2021, mis algab ametlikult septembris, kuid tegelikkuses algab kevadel ja hõlmab tervet suve, siis näitab see, et midagi kindlat ei saa siin olla.“
„Suunates oma pilgud Valgevene suunas, siis seal on selgelt olukord, et niikaua, kui sõjavägi ja sisejulgeolek on Aljaksandr Lukašenka selja taga, niikaua ka suudetakse ohjata siseriiklikult toimuvat. Aga see ei saa jätkuda igavesti. Kui probleemid Valgevenes lähevad piisavalt suureks, siis annab see Venemaale võimaluse vägede sisseviimiseks erineva katte või sõnumite all. Valgevene saaks olema ka Zapadi õppuse üks osa ja kui sealt edasi mõtleme piirnevatele aladele Suwalki koridori ja Kaliningradi, mille kaudu on võimalik tulla Läänemerele, siis peame väga täpselt jälgima, milliseid liigutusi tehakse idanaabri poolt,“ esitas Laanet murestsenaariumi.
„Valgevene kuuma kohana võib anda Venemaale võimaluse oma vägede viimiseks sinna ja sealtkaudu on lihtne minna Kaliningradi. Ja seal on kaks eesmärki. Üks eesmärk on minna Lukašenkale appi rahvarahutuste vastu ja teine varjatud eesmärk on hoida väravat Läänemerele. See on üsna realistlik plaan, kui vaadata nii Valgevene siseriiklikke sündmusi, kui seda, mis toimub Lukašenka-Putini koostöös läbirääkimiste käigus,“ leidis kaitseminister.
