Haridusminister Liina Kersna sõnul otsustas valitsus täna pärast kohtumist teadusnõukojaga pikendada kõiki kehtivaid piiranguid 25. aprillini.
"Teadusnõukoda tegi ettepaneku, et alates 26. aprillist ehk pärast koolivaheaega võiks kaaluda piirkonniti, kus on väiksem nakatumine, koolide avamist," rääkis Kersna. "Selle ettepaneku juurde tuleme tagasi kahe nädala pärast".
"Kardetavasti hakkavad inimesed koolivaheajal rohkem ringi sõitma, lähevad välismaale puhkusreisidele ja see tekitab nakatumises taas tõusu," tõdes Kersna. "Nii et ma väga palun, et sel kevadel veedaksime koolivaheaja peamiselt pereringis, õues kevadet nautides - ikka selleks, et lapsed saaksid sel kevadel ka kontaktõppele tagasi minna."
Kersna nentis, et nakatumine langeb praegu kõikjal Eestis ning nakatumiskordaja R-gi kukkus allapoole ühte, kuid see on esialgne trend. "Me väga loodame, et 13. aprillini selline langemine ka jätkub ja me saame piirangute leevendamist kaaluda," ütles Kersna.
Kersna sõnul ei teinud teadusnõukoda täna veel valitsusele konkreetseid ettepanekuid, mis piirkondades koole lahti võiks tegema hakata ega öelnud ka seda, milline see nakatumise tase täpselt peaks olema.
"Aga ma saan aru teadusnõukoja üldisest hoiakust, et kui üldiselt piirkonniti piiranguid leevendada - näiteks teha spaad Lõuna-Eestis lahti, aga jätta Põhja-Eestis kinni - siis me teame, et inimesed hakkavad liikuma üle Eesti lõunasse spaadesse ja veavad viiruse laiali. Aga koolide puhul selline oht puudub. Me ei vii oma lapsi teise piirkonda kooli," selgitas Kersna koolide piirkonniti avamise loogikat.
Kersna rõhutas, et distantsõppel on osale õpilastest väga negatiivne mõju ja iga kontakttund on nende jaoks oluline. "Kui me vähegi saame kuidagi kontaktõpet taastada, ka piirkonniti, võiks seda teha," leidis haridusminister Liina Kersna kokkuvõtvalt.
Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele. Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.
Naaberriikidest tulles peab jääma kümneks päevaks isolatsiooni
Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.
Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.
