01.04.2021, 12:44
KUULA SAADET | Ingliskeelne õppekava on hüppelauaks rahvusvahelisse tulevikku
Ehkki kodumaa ülikoolid pakuvad ennekõike eestikeelset kõrgharidust, on võimalus valida ka ingliskeelseid õppekavasid. Võõrkeeles õppimine annab rahvusvahelise kogemuse ilma kodumaalt lahkumata ja on heaks hüppelauaks rahvusvahelisele tööturule või kõrgkooli suundumiseks, keeleoskusest rääkimata.
Tallinna Tehnikaülikooli (www.taltech.ee) karjäärinõustaja Monika Sutropi sõnul ütleb küll pea iga Eesti noor, et oskab hästi inglise keelt, kuid rõhutab, et noortele praktiliselt iseenesest külge hakkav suhtluskeel ja tööelu keel on erinevad. Ingliskeelsest õppeprogrammist saab just tööeluks vajaliku keeleoskuse, alustades tööläbirääkimisteks vajalike nüanssidega ja lõpetades erialaste terminitega.
Sama räägib TalTechis ingliskeelsel erialal õppiv Mihkel-Eduard Luude. „Ehkki gümnaasiumis õpetatav sõnavara on heal tasemel, ei piisa sellest, et teha tipptasemel äri või teadust rahvusvaheliselt, eriti kui sa inglise keelt gümnaasiumi järel paari aasta jooksul väga ei kasuta. Selle lünga täitmiseks on hea valik tulla õppima ingliskeelsele õppeprogrammile,” räägib integreeritud tehnoloogiate teise aasta tudeng, kellel on taskus Cambridge’i C1-taseme keeletunnistus.
Kultuuridevaheline kompetents
Teine tähtis boonus on rahvusvaheline seltskond ja suhtlusvõrgustik – koos Euroopa, Aasia ja Aafrika päritolu üliõpilastega õppides arendad oma kultuuridevahelist kompetentsust, mida hindavad kõrgelt ka rahvusvahelised ettevõtted. Selle punkti toovad välja nii Mihkel-Eduard Luude kui ka Monika Sutrop.
„Eesti rahvusvahelistes ettevõtetes töötab aina rohkem erineva kultuuritaustaga inimesi ja kultuuridevaheline kompetentsus võib saada konkurentsieeliseks tööle kandideerimisel, kuna suhtlemisoskus eri kultuuridest pärit inimestega mängib suurt rolli tulemuse saavutamisel,” selgitab Sutrop.
Karjäärinõustaja lisab, et ka Kutsekoja OSKA raportis „Töö ja oskused 2025” tuuakse tulevikuoskusena välja kultuuridevahelise kompetentsi olulisust. Inseneriteaduskonna üliõpilaskogus panustav Luude ütleb, et ka tudengiorganisatsioonidest saab palju rahvusvahelist kogemust, millest on kasu nii teiste kultuuride mõistmisel, keelepraktikaks kui ka kontaktide võrgustiku suurendamisel.
Mihkel-Eduard Luude soovitab ingliskeelset õppekava vaadata ka kui ettevalmistust enne välismaa ülikooli minemist. Ta toob välja sellise kogemuse eelise: kodumaal võõrkeeles õppides on ainus raskus võõrkeelne koolitöö, kõik muu jääb harjumuspäraseks.
„Usun, et kõik mõistame, kui raske on hüpata uude kultuuri, keskkonda ja keeleruumi ilma pere ja sõpradeta,” selgitab ta ning soovitab ingliskeelset õppekava Eestis vahesammuks või ettevalmistuseks välismaise magistriõppe eel.
Boonuseks on see, et kodumaal annavad paljud õppejõud ka ingliskeelsel kursusel erialaterminid kätte kolmes keeles – eesti, vene ja inglise – ning õppetööga jänni jäädes leiab ikka kellegi, kellelt eesti keeles abi paluda.
Ingliskeelsest haridusest ja sellest tekkivast hüppelauast rahvusvahelisse tulevikku räägivad saates TalTechi ingliskeelse õppekava „Integreeritud tehnoloogiad” programmijuht Tauno Otto ja sama eriala tudeng Mihkel-Eduard Luude. Saadet juhib Kristjan Hirmo.
Kuula teemast pikemalt juba TalTechi podcast’ist:
