Vene inimõiguslased seavad Kremli versiooni Süüria sõjast kahtluse alla: riik peab võtma kuritegude eest vastutuse

Venemaa juhtivad inimõiguste organisatsioonid avaldasid reedel esimese põhjaliku aruande Venemaa rolli kohta kümme aastat tagasi alanud Süüria sõjas. Organisatsioonid kutsuvad Venemaad üles kandma vastutust kuritegude eest ühes inimkonna ajaloo kõige traagilisemas konfliktis.

Aruandes süüdistatakse Venemaad muu hulgas tsiviilisikute valimatus pommitamises ja oma kodanikke rõhuva Süüria režiimi toetamises. Süüria režiimi on süüdistatud tõsistes inimõiguste rikkumistes, näiteks keemiarelvade kasutamises ja piiramisrõngas olevates linnades elavate inimeste näljutamises, vahendab Helsingin Sanomat.

Venemaa ühines Süüria sõjaga 2015. aasta septembris, kui alustas õhulöökide korraldamist mässuliste vastu. Kremli ametlik seisukoht on, et Venemaa sekkumine Süürias on olnud edukas võitlus terroristide vastu. President Vladimir Putin on relvajõudude tegevust ka kiitnud.

Värskelt avaldatud raport asetab Venemaa rolli aga hoopis teise valgusse.

"Valdav enamus intervjueeritutest ei näinud Venemaad päästjana, vaid hävitava tulnukjõuna, kelle sõjaline ja poliitiline sekkumine aitas tugevdada nende riiki juhtinud sõjakurjategijat," ütlesid raporti autorid.

Viimaste sõnul on Venemaal olnud Süüria presidendi Bashar al-Assadi võimul püsimisel "võtmeroll". Seetõttu on Venemaal nüüd ka kohustus "kasutada oma mõju, tegemaks lõpp meelevaldsetele kinnipidamistele, vangide alandavale kohtlemisele, ebaseaduslikele tapmistele ja inimeste kadumisele Süüria võimude läbi", leiavad inimõiguslased.

Aruande kirjutamisse kaasati mitmed Venemaa olulisemad inimõiguste organisatsioonid, näiteks Memorial. Enam kui 200-leheküljelise raporti jaoks on küsitletud enam kui 150 pealtnägijat ja ellujäänut. Autorid ei väisanud Süüriat, aga intervjueerisid Süüria pagulasi Liibanonis, Jordaanias, Türgis, Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Venemaal.

Mõned küsitletud ütlesid, et nemad või nende lähedased langesid Venemaa õhulöökide ohvriks. Intervjuude ja muude materjalide põhjal selgus, et Venemaa korraldas mitu rünnakut tsiviilpiirkondadele, mis jäävad sõjaväelistest objektidest kaugele.

Autorite sõnul püüavad nad oma raportiga konfliktile venelastele tähelepanu juhtida, sest riigis on teema maha vaikitud. "Süüria konflikti tegelikkusele, sealhulgas inimõiguste rikkumistele on Venemaa ühiskonnas pööratud väga vähe tähelepanu, hoolimata sellest, et see on inimkonna ajaloo üks traagilisemaid sündmusi," leidsid nad.

"Sõda on mõjutanud enam kui 20 miljonit inimest. Hukkunute ja vigastuste arvu on võimatu arvutada. Konfliktis näidatud julmus on ületanud kõik inimliku sündsuse piirid.”

Aruandes juhitakse tähelepanu ka relvastatud opositsioonirühmituste rikkumistele ja Lääne vägede valimatule pommitamisele, ent erakordseks teeb selle siseriiklikult tulev otsene kriitika Venemaa suunal.