Osmanist sai presidendi kohusetäitja juba novembris, kui tema eelkäija Hashim Thaçi ees ootava sõjakuritegude kohtuprotsessi tõttu tagasi astus, vahendab Reuters.
Osmani algne mandaat sai läbi, kui pärast 14. veebruaril toimunud valimisi astus ametisse Vetëvendosje juhi Albin Kurti uus valitsus.
Eile hääletas 120-kohalilises parlamendis Osmani poolt 71 liiget.
Opositsioonierakonnad ja kodanikuühiskonna järelevalveorganisatsioonid on Osmani ametisse kinnitamist kritiseerinud, öeldes, et see, kui president, peaminister ja parlamendi spiiker on kõik ühest erakonnast, ei ole hapra demokraatiaga riigi jaoks hea asi.
Osmani esindab noori kosovolasi, kes on tuttavad eluga Läänes ning keda panevad nördima riigi traditsiooniliste erakondade korruptsioon ja ebaefektiivsus.
Oma kõnes kutsus Osmani dialoogile suhete normaliseerimiseks Serbiaga, aga ütles, et Belgrad peab kõigepealt vabandama ja esitama süüdistused aastatel 1998-1999 sõjakuritegusid toime pannutele.
„Rahu saavutatakse ainult siis, kui me näeme Serbialt kahetsust ja vabandust ja kui me näeme õiglust nende jaoks, kes nende kuritegude pärast kannatasid,” ütles Osmani.
