Teeme pai! Kodanikualgatus kogub raha meie tervise eest võitlevatele õdedele ja hooldustöötajatele, et saata nad suvel Eestisse puhkama
(165)
Nädalavahetusel sai hoo sisse kodanikualgatus PAI, mille eesmärk on koguda raha õdedele ja hooldustöötajatele, et nad saaks läbi PAI kaardi seda raha kasutada algatusega liituvates turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni.
PAI on kodanikualgatus, mille eestvedajad on Siiri Rannama (SA Kuressaare Haigla Toetusfondi juhataja), Meelis Kubits (Kultuuripartnerluse SA juhataja) ja Katri Link (kodanikualgatuse 500Kleiti korraldaja) kuid millega on kolmapäeva õhtuks liitunud juba üle kahesaja inimese ja ettevõtte.
„Algatuse mõte on lihtne: PAI-aktsioon on reaalne, silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötatajatele, kes hoolitsevad meie tervise eest ja võitlevad pandeemias meie elude eest, tehes oma tööd peamiselt nähtamatult. Sõltumata sellest, millises linnas, vallas, haiglas või hooldekodus õed ja hooldustöötajad täna igapäevaselt tegutsevad, tahame me kinkida neile oma tänu koos reaalse emotsiooniga. Kui paljudeni me oma ettevõtmisega jõuame, sõltub Sinu ja meie kõigi panusest“, kirjutavad eestvedajad. „Eestis on õdesid ja hooldustöötajaid ligi 17 000 ja neid on ikka liiga vähe.“
Aeg maha tööst ja muredest
Algatusega luuakse ja võetakse kasutusele vautšeri tüüpi PAI kaardid, mida õed ja hooldustöötajad saavad kasutada PAI algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes aja maha tööst ja muredest pisikeseks puhkuseks. Ühtlasi juhivad eestvedajad avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamiseks, töö väärtustamiseks ja sissetulekute suurendamiseks.
Eften Capitali üks asutajatest Olav Miil toetas algatust 50 000 euroga. Kui PAI kaardi väärtuseks saab näiteks 50 eurot, puudutab ainuüksi see annetus tuhandet Eesti õde ja hooldustöötajat. Miil ütles, et teda veenda ei tulnud . „Kel võimalik on, tasub kindlasti toetada, sest nii ulatuslikku ühistegevust nende inimeste märkamiseks teist ei ole olnud ja on raske ka ette kujutada. Igal Eesti inimesel on selle kriisiga oma mured ja vähe rõõmu, aga kui järele mõelda siis nende inimeste rolli mina end kehastada ei suuda ja seepärast on PAI toetus minimaalne, et neile selle aasta eest aitäh öelda,” ütles Miil.
Eesti Õdede Liidu juht Gerli Liivet tunnistab, et PAI kampaania ei asenda väärilist palka, vaid annab korraks võimaluse aja maha võtta. „Õdede puudusest Eestis hakati rääkima juba 15 aastat tagasi, aga olukorra leevendamiseks vajalikke otsuseid pole tehtud. Kodanikualgatus PAI juhib avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimusi parandada, tööd väärtustada ja sissetulekuid tõsta,“ lausus ta.
Suur koormus, vähe puhkust
Kampaania idee algatajad pöördusid PAI ideega Eesti Õdede Liidu poole, sest EÕL ühendab kõige suurema hulga õdesid ja tervishoiutöötajaid. Eesti Õdede Liit on mittetulundusühing, mille eelarve koguneb liikmete liikmemaksust – liikmed panustavad oma töötasust ühe protsendi. EÕL korraldab liikmetele koolitusi, motivatsiooniüritusi, annab välja ajakirja Eesti Õde, osaleb paljudes riiklikes arendustegevustes ning on aktiivne rahvusvahelistes tegevustes nii Euroopas kui ka õdede maailmaorganisatsioonis.
„Õed ja hooldustöötajad on patsientide kõrval. Pandeemia näitas eriti teravalt, et meid on kõige enam puudu. Paljud õed ja hooldustöötajad on pereinimesed, kes on viimase aasta jooksul oma lähedasi vähe näinud. Piisavalt pole saadud puhkust, töötatakse suure koormuse ja sageli mitme tööandja juures. Õed ja hooldustöötajad on kurnatud ja mitte ainult pandeemia ajal. Praegu pole harv, et töötatakse 24-tunniste vahetustega, vahepeal 12 tundi puhates või 12-tunnistes tsüklites: 12 h tööl, 12 h vaba, 12 h tööl jne. Tööandjad ei ole reageerinud õdede liidu ettepanekule alustada korralisi palgaläbirääkimisi – need seisavad juba üheksa kuud. See peegeldab õdede ning hooldustöötajate üksijäetust ja tühistab nende eneseohverdusi. Lisaks perspektiivika kollektiivlepingu ootusele, on vaja suurendada vastuvõttu õdede õppesse. Samuti on oluline hakata väärtustama kutsega hooldustöötajaid, kelle teadmised ja oskused on tervishoiumeeskonnas asendamatud,” kirjeldas Liivet praegu valitsevat olukorda.
50 000 eurose annetuse teinud IuteCrediti juhi Tarmo Silla sõnul ei vajanud otsuse tegemine pikka kaalumist. „Esiteks on see lihtsalt hea idee – tänada ja aidata korraga neid, kes rabavad tervishoiusüsteemi eesliinil ning neid kohalikke ettevõtteid, kes koroonakriisis samuti kannatavad. Teiseks ei ole see viirus meie enda ettevõte jaoks samuti võõras. IuteCreditil on kuues riigis umbes 400 töötajat, kellest kolmandik on juba haiged olnud, ma ise nende hulgas – haiglaravini välja. Meil on Eestis peakontoris 50 inimest, sealt siis ka see matemaatika, miks see summa just selliseks kujunes.“
Perearstid toetavad
„Täname kampaania algatajaid, ettevõtjaid ja kodanikke, kes on PAI kampaaniasse panustamas nii vabatahtlikuna kui ka rahaliste panustajatena. Aitäh, et märkate õdesid ja hooldustöötajaid! Tehes PAI saavad tänased raske koorma kandjad korrakski rõõmustada oma pingelises argipäevas. Loodame, et PAI kampaania algatus jõuab võimalikult suure hulga õdede ja hooldustöötajateni.“
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kinnitab, et perearstid toetavad algatust igati: „Need inimesed väärivad suurt tähelepanu ja tunnustust. Kõigi perearstide jaoks on õed ja hooldustöötajad täiesti kulda väärt meeskonnaliikmed, kelleta töö tervishoiurindel oleks täiesti võimatu. Nende tarkus, teadmised, oskused ja hoolivus patsiendi suhtes täidavad kõigi päeva päikesega . Omada selliseid kolleege on üks põhjus, miks meditsiinis töötamine on iga päev tore.“
PAI-aktsiooni üks vedajatest Katri Link toetas Vallikivi sõnu: „Nüüd on aeg ühte hoida, hoolida ja toetada. Viimane aasta on räsinud meid kõiki, kuid meie meditsiinivaldkonna töötajaid ja mõnda sektorit kindlasti rohkem kui teisi. Õdede ja hooldustöötajate panus jääb tihti kõige muu kõrval märkamatuks ja just seetõttu tahtsime PAI algatusega sel korral teha kummarduse neile ja anda neile võimaluse võtta natukenegi sel aastal aega iseendale ja lähedastele. Aitame koos meie tervise eest hoolitsevatel inimestel võtta aega puhkuseks ja akude laadimiseks.“ Tema sõnul on algatajate partneriks Eesti Õdede Liit. „EÕL aitab meil jõuda sihtgrupini, et iga Eesti õde ja hooldustöötaja saaks algatusest teada ja soovi korral selles osaleda. EÕL ei pea mõtlema, kuidas kogutakse vahendeid.“
Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubitsa sõnul voolisid algatuse selliseks, nagu ta täna on, väga erinevad inimesed. „See on „kõik võidavad“ tüüpi liikumine, kus säilitatakse kõigi väärikus. Annetajad saavad realiseerida oma tänu, õed ja hooldustöötajad ei seisa müts käes vaid on ise tarbijad sektorites, kus riiklikud regulatsioonid on võtnud inimestelt võimaluse realiseerida end oma õpitud erialadel kultuurisektoris või tegeleda ettevõtlusega. Idee ambitsioonikuse tõttu õnnestume aga vaid siis, kui suudame jõuda võimalikult paljude inimesteni. Samas on selge ka see, et ilma teevad suurannetused, millest esimesed ja eeskuju näitavad on juba kohal. Mitu inimest on pannud seemne ja öelnud, et vaatavad kuidas meil läheb ja kui neile see sõit meeldib, siis panevad lisa,” ütles Kubits.
Fondi juhataja Siiri Rannama sõnul fondi jaoks on Pai projektis kaasalöömine suur au. „Sarnaselt kõigile teistele tegijatele on ka meie tegevus vaba teenustasudest ja kõik annetatud eurod liiguvad edasi otse sihtgrupini. Seepärast sai avatud eraldi konto Coop Pangas, kes oli lahkelt nõus teenustasuta töötama ja omalt poolt samuti panustama,” ütles Rannama. Coop Pank on üks suurtest ettevõtetest, kes liitub Pai aktsiooniga ka moel, et jagab infot oma kontorites ja klientide seas. Rannama sõnul on see väga oluline, sest nii aitavad suured ettevõtted viia sõnumit edasi kümnetele tuhandetele inimestele, kelleni algatajad ise ei jõuaks. Ta avaldas lootust, et neid on liitumas teisigi.
