Riigikontrolör Janar Holm juhib Tanel Kiige tähelepanu vaktsineerimise kitsaskohatele: vaja on pikaajalist plaani

Riigikontrolör Janar Holm saatis tervise- ja tööminister Tanel Kiigele kirja, kus rõhub, et on oluline, et vaktsineerimise korraldamine oleks arusaadav ning õiglane.

1. Vaktsineerimise plaan

"Vaktsineerimise ametlikul koduleheküljel www.vaktsineeri.ee on kättesaadav COVID-19 vastu vaktsineerimise plaan, mille tiitellehel on märge, et see pärineb 19. jaanuarist 2021.1 Vaktsineerimise plaan näib aegununa, mh on selle kava joonisel 1 alates aprillikuust tarnekoguste kohta märge „kogused täpsustamisel“ ning ka sihtrühmade kavandatav vaktsineerimisplaan on joonisel esitatud väga üldisena," märgib Holm.

Ta uurib: kes, millal ja millise õigusakti alusel ning millise õigusaktiga on eespool viidatud vaktsineerimise plaani kinnitanud? Millal COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani ajakohastatakse ning täpsustatakse, nii et see sisaldaks konkreetseid tegevusi koos ajakavaga?

2. Vaktsineerimise juhtimine

"Sotsiaalministeeriumi kantsleri 19. novembri 2020. aasta käskkirja number 13 „COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühma moodustamine“ kohaselt on vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud juhtrühm, mille juht on sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja. COVID-19 vastu vaktsineerimise plaanis on nimetatud juhtrühm loetud keskseks vaktsineerimise korraldajaks. Seega järeldan, et Eesti vaktsineerimisprotsessi juhiks on sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja," märgib ta. "Lisaks tekib käskkirja lugedes ja praktiliste probleemide lahendamist jälgides hulk küsimusi: näiteks millised on teiste kaasatud asutuste ülesanded? Viidatud käskkirjas on need toodud osaliselt. Näiteks ei ole seal toodud vaktsineerimise korralduses aktiivselt osaleva Eesti Haigekassa rolli ega ülesandeid. Mõistlik oleks esitada selge juhtimise ja vastutuse mudel vaktsineerimise plaanis."

3. Vaktsineerimiskohad

"COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani peatükis 3 on toodud vaktsineerimiskohad, kuid ei ole käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna, olgu seda siis liikumisprobleemide või haiguse tõttu," hindab Holm. "Hulk riskirühmadesse kuuluvaid inimesi oleks valmis vaktsineerima ka perearsti juures või muus vaktsineerimiskohas, kuid vajaks transporti vaktsineerimiskohta. Riskirühma kuulujad on probleemina välja toonud, et kardavad ühistransporti kasutades suurendada oma haigestumisriski."

4. Vaktsineerimise üldine ajakava

"Riigikontrolli poole on pöördutud arusaamatuse tõttu, kuidas moodustuvad vaktsineerimise järjekorrad. Arusaamatust on tekitanud nende inimeste vaktsineerimine, kes ei kuulu riskirühmadesse, ei ole eesliinitöötajad ega elutähtsate teenuste osutajad, samas kui paljud riskirühmade esindajad, kes soovivad ennast vaktsineerida, ei ole seda saanud," rõhub Holm kitsaskohale. "On asjakohane ja arusaadav, et jääkdoosid ning vaktsineerimisele mitteilmunute vaktsiinid antakse kaotsimineku vältimiseks teistele, kes hädasti vaktsiini vajavad. On enesestmõistetav, et kasutatud vaktsiin on parem kui seisev vaktsiin. Samas on oluline, et vaktsineerimise korraldamine oleks arusaadav ning õiglane. Riigikontrolli poole pöördunud inimestele on jäänud segaseks, kes on see isik või need isikud või kogum/komisjon/asutus, kes operatiivselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib, kes nihutab vanuserühmade piire ja kes määrab eesliini tegevusalade lisamise nimekirja või sealt väljaarvamise."

5. Andmevahetuse korraldamine

"18. märtsil 2021 esitas valitsus riigikogule eelnõu, mis annab õigusliku aluse tagada terviseameti ülesannete täitmiseks vajalik andmevahetus riiklike registrite vahel. Kas andmevahetuseks on tehniline valmidus kohe pärast seaduse vastuvõtmist," uurib ta.

"Perearstid on välja toonud, et neil ei ole olnud infot, kas nende nimistusse kuuluv inimene on juba mujal näiteks eesliinitöötajana vaktsineeritud. Kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks info kõigi tema nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerituse kohta? Kui ei ole, siis miks ja millal seda tehakse?"

6. Vaktsineerimise pikaajaline plaan

"Praegu on palju ebaselget seoses viiruse edasise levikuga ega ole piisavat infot vaktsiini kaitsva mõju kestuse kohta," nendib Holm. "Siiski oleks põhjust põhimõtete tasandil kavandada praeguse teadmise põhjal võimalikud stsenaariumid, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida vaktsiini tellimist, vaktsineerimise pikaajalist korraldust ning infosüsteemide võimalikke arendusi."

Ta näitlikustab: "Üks juba praegu perspektiivis ettenähtav ja kavandamist vajav osa on näiteks koolinoorte ja laste vaktsineerimine, kui näiteks sügiseks on kogunenud piisav hulk infot vaktsiini efektiivsuse kohta selles earühmas. Siingi on võimalik juba praegu osapooltega läbi arutada, kuidas vaktsineerimist kõige paremini saaks korraldada – kas kooliti korraga, mis oleks ilmselt kohapeal korraldatav, või perearstinimistute põhjal."