PUUST JA PUNASEKS | Mille vastu Toompeal protestitakse?

Värvika seltskonna korraldatud seadusevastased meeleavaldused seisavad vastu nakkushaiguste seaduse muutmisele. Teeme ülevaate punktidest, millele protestijad enim viitavad. Mõnedes küsimustes saabub täielik selgus alles siis, kui täidesaatva võimu organid seaduse alusel tegutsema asuvad.

Kõige rohkem kurdavad meeleavaldajad, et Eesti muutuvat seaduse mõjul “politseiriigiks”. Politseid puudutavad muudatused seaduses on järgmised:

• Praegu on riigil õigus trahvida inimest siis, kui ta rikub karantiinireegleid. Lisanduvad uued trahvid: karistada võib saada siis, kui tervisekriisi ajal eiratakse maskikandmise kohustust, liikumispiiranguid või sündmuste korraldamise keeldu. Trahvid muutuvad suuremaks. Füüsilist isikut saab karistada kuni 800 euroga, juriidilist isikut kuni 32 000 euroga.
• Praegu kehtib kord, mille kohaselt ei saa politsei koroonareeglite rikkujaid üldse trahvida. Rikkumised tuleb dokumenteerida ja edastada terviseametile, kes peab neid ise edasi menetlema. Politseil tekib ka õigus nakkusohtlik inimene koju viia või muul viisil vahetut sundi rakendada, kui ilma selleta poleks võimalik kõrvaldada ohtu teiste tervisele.
• Kõik need õigused kehtivad politseile vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: 1) parajasti on tervishoiualane hädaolukord; 2) terviseametil endal pole võimalik neid ülesandeid täita. Tavaolukorras menetleb rikkumisi endiselt terviseamet ise. Siiski on just terviseamet see, mis saab otsustada, kas parajasti on või ei ole tervishoiualane hädaolukord.

Sotsiaalministeerium ja selle alla kuuluv terviseamet saavad suuremad õigused inimeste andmete säilitamisel ja töötlemisel. Täna teevad asutused palju tühja tööd andmete korrastamiseks ja ühildamiseks. Siiski hakatakse koguma ka uusi andmeid vaktsineeritute ja lähikontaktsete kohta. Andmekaitse inspektsiooni juht ütles Eesti Päevalehele, et teda paneb muretsema andmekoosseis, mida koguda kavatsetakse, samuti säilitamise tähtajad. Need mured peab lahendama andmekogu põhimäärusega. Selle kehtestab minister pärast seaduse vastuvõtmist.