Biden püüab midagi ära teha „USA rahvusvahelise häbi” ehk relvavägivalla vastu

USA president Joe Biden andis korralduse võtta sihikule omavalmistatud relvad, mida tuntakse nime all „kummitusrelvad” („ghost guns”), sest need on registreerimata ja jälitamatud.

„Relvavägivald on selles riigis epideemia ja see on rahvusvaheline häbi,” ütles Biden eile, vahendab BBC News.

Biden rakendab uusi meetmeid täidesaatva korralduse kaudu, millele ei ole kongressi nõusolekut vaja.

Püütakse kehtestada reeglid teatud relvadele, tugevdada taustauuringuid ja toetada kohalikku vägivalla ennetamist.

Presidendi ülesanne on aga väga raske. Relvakandmisõigust kaitseb USA-s põhiseaduse teine parandus ja paljud peavad relvakontrolliseadusi seda põhiseaduslikku õigust rikkuvaks.

Vaid tunde pärast Bideni esinemist tappis relvastatud mees Texase osariigis Bryanis ühe ja haavas viit inimest. Kahtlusaluse kinnipidamisel sai haavata ka politseinik. Kolmapäeval tapeti Lõuna-Carolina osariigis viis inimest, sealhulgas kaks väikest last. Kahtlustatakse endist ameerika jalgpalli tippliiga NFL-i mängijat Phillip Adamsit. Märtsis toimus kaks massitulistamist Colorados Boulderis ja Georgias Atlantas, milles hukkus kokku 18 inimest.

Biden ütles Valge Maja roosiaias kõneldes, et relvade läbi tapetakse USA-s iga päev keskmiselt 106 inimest.

„See on epideemia, jumal küll. Ja see peab lõppema,” ütles Biden.

Bideni täidesaatev korraldus annab justiitsministeeriumile 30 päeva aega pakkuda välja reeglid, mis vähendaksid niinimetatud kummitusrelvade arvu.

Need relvad on ise kokku pandud, mis tähendab, et neil ei ole seerianumbrit ja neid ei saa jälitada. Komplektide ostmiseks, millest relvad kokku pannakse, ei ole vaja mingit taustakontrolli.

„Igaüks alates kurjategijast kuni terroristini võib selle komplekti osta ja panna vaid 30 minutiga kokku relva,” ütles Biden.

Ekspertide sõnul kasutatakse neid isetehtud relvi kuritegudes üha rohkem. Üle 40% Los Angeleses konfiskeeritud relvadest on kummitusrelvad, teatasid föderaalametnikud.

Biden annab justiitsministeeriumile kaks kuud aega ettepanekuteks ka selliste reeglite kohta, mis kehtiksid püstolite stabiliseerimisrihmade kohta. Selle kasutamisel peaks olema rangem taustakontroll.

Justiitsministeerium peab välja töötama ka „punase lipu seaduse”, mida osariigid võiksid siis kasutada oma seaduste väljatöötamiseks. Kohtutele ja korrakaitseorganitele antaks luba võtta relvad ära inimestelt, kes arvatakse olevat ühiskonnale ohtlikud.

Relvapiirangute kongressist läbisurumine on aga keeruline. Senatis on vabariiklaste ja demokraatide suhe 50-50. Seaduse vastuvõtmiseks on praktikas vaja 60 häält. Vabariiklased on aga relvakontrolliseadused varem blokeerinud.