ERISAADE | Õigusteadlane selgitab proteste tekitavat seadust: kas juttudel "politseiriigist" on alust?

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter leidis Delfi Erisaates, et ei näe, kuidas riigikogus protestide saatel menetletav nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus oleks samm "politseiriigi" suunas, ning tõdeb, et protestijate seas levib seaduse kohta äärmuslikke väärarvamusi.

Ginteri hinnangul moodustab suurema osa seadusemuudatuse sisust soov lihtsustada Terviseametil politsei appi kutsumist koroonapiirangute kontrollimisel ja rikkumiste menetlusel - ilma, et riigis peaks välja kuulutama eriolukorda või et see lisaks politseile märkimisväärselt uusi õigusi. Professori arvates võib seaduse loojatele pigem ette heita, et taolist muudatust juba varem ei tehtud.

"Kas praegu, kui meil nakatumine on langemas, Terviseamet seda volitust (politseid kaasata) tahab kasutada, seda me ette ei tea. Aga ma toetan neid, kes on avaldanud arvamust, et selle muudatuse oleks pidanud ammu enne ära tegema - probleem, kus oli vaja avalikkust mõjutada ja politsei kaasamist rohkem vaja, oli selgelt rohkem veebruaris-märtsis."

Toompeal seaduse vastu meelt avaldajad on nii kohapeal kui ka sotsiaalmeedias väljendanud hirme, kuidas seaduse vastu võtmine annab politseile näiteks õiguse haigeid lapsi kodudest ära viia. Nemad, aga ka mitmed EKRE poliitikud on seda nimetanud "politseiriigi eelnõuks". Ginter seadusemuudatuses midagi taolist ei leia, mis sellisteks hirmudeks alust annaksid.

"Selge on see, et kui politsei peaks hakkama kuritarvitama neid õiguseid, siis võiks hakata rääkima, et meil on mingisugune oht "politseiriigiks". Aga selge on see, et need õigused olid politseil enne olemas. Kui neid varem ei ole kuritarvitatud, ei ole põhjust arvata, et ta neid nüüd hakkab kuritarvitama."

Kuula saadet: