Valitsus võib homme otsustada piiranguid osaliselt leevendada
(526)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil peaminister Kaja Kallase ning tervise- ja tööminister Tanel Kiigega vaktsineerimise korraldust ja piirangutest väljumise plaani. Istungil osalesid ka riigikontrolör Janar Holm ja sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.
Valitsuses võib otsus piirangute leevendamise kohta sündida homme
Erikomisjoni liige Jevgeni Ossinovski küsis peaministrilt, milline on ikkagi valitsuse täpne plaan piirangute leevendamiseks, arvestades, et lähinädalatel võib riik jõuda seisu, kus piiranguid tasuks juba leevendada.
Kallas tõdes, et plaan piirangute leevendamiseks on olemas, kuid enne avalikkuse ette toomist tuleb plaanis kasutatavad mõõdikud teadusnõukojaga detailselt läbi arutada ning plaani peab kinnitama ka valitsus - seda kõike plaanitakse teha homme. "Ma ei jagaks neid plaane enne, kui oleme need kinnitanud," ütles Kallas.
Kallas selgitas komisjonile, et valitsus vaatab iga kahe nädala järel kehtivad piirangud üle ning selline vahepeatus ongi homme, 13. aprillil taas kavas.
Kallas selgitas ka üldist piirangute leevendamise loogikat - homme võidakse otsuseid teha mitte küll hetkeseisu, aga prognooside põhjal. "Kahe nädala pärast võime jõuda sinna, et saame teha teist-kolmandat. Piirangute leevendamisel käitume samamoodi nagu piiranguid peale keerates - kohe ei keera neid lahti, vaid astume sammu tagasi. Et mitte et teeme koolid lahti täies ulatuses, vaid lähme viimasele tasemele, mis meil enne sulgemist oli," rääkis Kallas erikomisjoni istungil.
"See leevendamise kava on nende [valge raamatu] astmetega seotud ja peakski olema tuleviku mõttes seotud valge raamatu tabeliga, et igaüks teaks, kuidas käituda, et järgmisele ohutasemele ei jõutaks," lisas Kallas.
Millal jõutakse kogu ühiskonna vaktsineerimiseni?
Kiige sõnul peaks iga Eesti inimene teise kvartali [1. aprill kuni 30. juuni] jooksul saama võimaluse end vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsta. “Eesmärk on, et teises kvartalis on iga Eesti inimene vähemalt ühe vaktsiinisüstiga kaitstud, et suve lõpuks on vaktsineeritud 70 protsenti täisealisest elanikkonnast, et oleksime kolmandaks laineks võrreldamatult paremas olukorras kui praegu,” sõnas Kiik. “Eestlaste huvi end vaktsineerida on Euroopa kõrgemaid, loodame, et see säilib ka vaktsiinide saabudes”
Mitu erikomisjoni liiget juhtisid tähelepanu asjaolule, et kuigi üldises vaktsineerimiskiiruses on Eesti Euroopas esirinnas, on eakaimate riskirühmade hõlmatuse protsent teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem tagasihoidlik.
Kiik tõdes, et järjest vähem sõltub eakate vaktsineerimine vaktsiini defitsiidist ja järjest rohkem eakate enda huvist. Kiige sõnul soovib riik aprilli lõpuks jõuda olukorda, kus 70 protsenti 70-aastastest oleks vaktsineeritud. Mai esimeseks nädalaks proovib riik ära vaktsineerida 80 protsenti 80-aastastest. Praegu on 80+ vanusegrupi hõlmatus vaktsiiniga 50 protsenti.
Teise kvartali jooksul peaks Eestisse saabuma ligi miljon vaktsiinidoosi.
Liikumisvõimetud inimesed vaktsineeritakse Johnson & Johnsoniga
Komisjoni juht Urmas Reinsalu tõstatas küsimuse, kuidas organiseerib valitsus nende inimeste vaktsineerimise, kes ei saa liikuda.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas, et praegu on keskendutud liikumispuudega inimeste lähedaste ja hooldajate vaktsineerimisele, kuna vaktsiine on raske transportida, need on raputustundlikud ja viaalis on mitu doosi, seega ühe inimese vaktsineerimiseks üht doosi transportida oleks keeruline.
Kiige sõnul on selliste inimeste vaktsineerimine plaanis aga lähiajal - nimelt soovib riik liikumisvõimetuid inimesi hakata vaktsineerima eeskätt Jansseni [Johnson & Johnson) vaktsiiniga, kuivõrd see vaktsiin nõuab vaid üht süsti. Jansseni esimesed vaktsiinitarned peaksid jõudma Eestisse sel nädalal.
Selliseid liikumisvõimetuid inimesti on Kiige sõnul 15 000 kuni 20 000.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt küsiti ka, kas perearstid saavad lõpuks informatsiooni ka selle kohta, kes nende nimistust juba vaktsineeritud on, näiteks mõne nädalavahetusel toimunud massvaktsineerimise käigus.
Kiige sõnul on tänaseks välja töötatud lahendus, tänu millele saavad perarstid esitada oma nimistu kohta masspäringu ja saada vastuse, kes nende patsientidest on mujal tervishoiuasutuses juba vaktsineeritud. Kiik tõdes, et selleks peab perearstidel olema uuema tarkvara, kuid riik juba tegeleb vanemat tarkvara kasutavatele perearstidele sarnase võimaluse tekitamisega.
Riigikontroll kaardistab vaktsineerimisega seotud otsuste käsuliini
Komisjonil osales ka riigikontrolör Janar Holm, kes selgitas kriitilise kirja tagamaid, mille riigikontroll seoses vaktsineerimisega sotsiaalministeeriumile läkitas. Kirjaga saab tutvuda siin. Näiteks tõstatas riigikontroll küsimuse, kui palju on selliseid vaktsineerituid, kes ei kuulu tegelikult riskirühmadesse või ei paku elutähtsat teenust.
Holm tõdes istungil, et riigikontrollilt on palju küsitud juhtumite kohta, kus eakas inimene pole endiselt saanud perearsti kutset vaktsineerimisele. Holmi sõnul uurib riigikontroll parasjagu, kuidas perearstide juures konkreetsed vaktsineeritavate nimekirjad tekivad ning kuidas taolisi otsuseid laiemalt langetatakse. “Hakkasime ahelat taga ajama, kes otsustab ja kuidas,” ütles Holm.
Holm rõhutas, et vaktsineerimine on muutumas ka konkurentsi ja privileegi küsimuseks - see tähendab, et näiteks ettevõtted sõltuvad otseselt sellest, kui kiiresti nende töötajad vaktsiini saavad ja seda enam peab protsess olema üheselt mõistetav ja läbipaistev.
“Avalikult peab olema teada, keda ja millal vaktsineeritakse,” võttis Holm küsimused riigile kokku.
