Suitsetajate arv on Eestis kahanenud, kuid on võrreldes Põhjamaadega endiselt suur

Eestis väheneb suitsetajate arv iga aasta, kuid võrreldes põhjanaabritega on veel pikk tee minna. Murelikuks teeb fakt, et pea pool sigaretitarvitajaist ei kavatse suitsetamist lõpetada.

Suitsetajate arv on Eestis viimase 20 aasta jooksul olnud stabiilses langustrendis. Kui 2001. aastal oli suitsetajate osakaal rahvastikust 36%, siis 2019. aastaks oli see langenud 22% peale. Euroopa Liidu keskmisest on see 4% madalam. Ka noorte seas kaotab suitsetamine populaarsust.

Uuringutest on tulnud välja ka arvud, mis annavad aimdust Eesti suitsetajate harjumustest ja käitumismustritest. Näiteks igapäevaseid suitsetajaid on kokku 17% ja nendest kolmveerand tarvitab päevas 10–20 sigaretti.

Võrreldes meie põhjanaabritega on need osakaalud suuremad. Taanis ja Norras suitsetas 2019. aastal 15% elanikkonnast, Soomes on viimaste andmete kohaselt suitsetajaid 14% ning Rootsis on Eurobaromeetri uuringu põhjal igapäevaste suitsetajate osakaal vaid 8%.

Puhtalt suitsetamise arve jälgides ei saa aga täispilti inimeste tubakatarbimisest, kuna turule on ilmunud mitmed uued tubakatooted, nagu e-sigaretid, kuumutatavad tooted ja snus. TAI hinnangul kasutab Eestis tubakavaba snus’i 3,3% elanikkonnast, e-sigarette aga 1,5%. Lisaks on populaarne ka vesipiip, mida on Eestis vähemalt korra proovinud 46% inimestest.

Kahjuks ei soovi pea pooled Eesti suitsetajad oma harjumust veel lõpetada. Loobumist ei kaalu 48% igapäeva- ja 63% juhusuitsetajatest. Selle taga võib olla teadmatus sigarettide mõjudest või abivahendite ja toe vähesus.

Väliste tugiteenuste ja informeerimise vajalikkust on tõestanud ka uuringud. Näiteks
2018. aastal läbi viidud Euroopa Liidu riikide suitsetajate käitumisanalüüs leidis, et kõige rohkem soovivad loobuda nende riikide suitsetajad, kus on investeeritud infokampaaniatesse.

Mitmel pool maailmas, näiteks Uus-Meremaal, aga ka Ühendkuningriigis, on võetud suund, kus soovitatakse neile suitsetajatele, kes ei soovi suitsetamisest loobuda, kaaluda sigarettidelt täielikku üleminekut teaduslikult tõestatud vähem kahjulikumatele alternatiividele.

Seega on Eestis veel palju teha, et suurendada teadlikkust sigarettide suitsetamisega kaasnevatest terviseriskidest ja pakkuda sigaretitarvitajatele rohkem informatsiooni vähem kahjulikumatest alternatiividest ning sellest, kuidas nende abil on võimalik sigarettide suitsetamisest loobuda.