Tõsi, Eesti kodanikul ei või samal ajal olla mõne muu riigi kodakondsust, kuid Süüria kodakondsusest on Mohammed Diboutil pea võimatu vabaneda. Nimelt võib seal kodakondsusest loobuda ainult erijuhtudel valitsuse otsusega ja inimese enda tahte peale teda kodakondsusest ei vabastata.
"Mitte ükski Süüria ametnik ei vasta sellistele päringutele. Olen nii kirjalikult kui telefoni teel avaldanud soovi, et Süüria riik vabastaks mu kodakondsusest," ütles Dibout. 2019. aastast on ta taotlenud Eesti kodakondsust, kuid politsei- ja piirivalveamet on jätnud selle läbi vaatamata, sest Diboutil on Süüria kodakondsus.
Kuna kodusõjas kannatavas ebademokraatlikus Süürias on väga raske sünnijärgsest kodakondsusest loobuda, asus Eesti inimõiguste keskus Dibouti Eesti kohtus kaitsma.
Keskuse teatel on süürlane täitnud Eesti kodanikuks saamiseks kõik endast olenevad eeldused ja on valmis vastu võtma nii vabadused kui ka kohustused, mis kodakondsusega kaasnevad. Sooviga tagada oma perele turvaline kooselu, esitaski Dibout aprilli alguses Tallinna halduskohtule kaebuse.
Kodakondsus annaks Dibouti sõnul kindlustunde, et ta on Eesti ühiskonna täisväärtuslik liige ja riik kaitseb teda. "Olen elanud Eestis kümme aastat ja tahan ka siia jääda, sest mu elu kõige olulisemad asjad ongi Eestis – perekond, töö ja tulevik. Eestis tunnen ma end vabana," rääkis Dibou.
"Kui mul oleks Eesti kodakondsus, saaksin elu ka pikaajalisemalt planeerida – mõelda äri arendamisele ja perega reisimisele. Kahjuks seda pole me ammu saanud teha, sest mu Süüria pass enam ei kehti," rääkis Dibout.
Süürlane Mohammed ja Eestist pärit Tanja armusid õpingute ajal Peterburis. 2007. aastal abiellusid nad Tanja kodulinnas Tartus ja alates 2011. aastast on Dibout Eesti elamisloaga püsivalt siin oma pere juures elanud.
Aastatega on süürlane Eestis kohanenud – tal on oma ettevõte, selge on eesti keel ja lõpetatud ka teeninduskoolis kondiitri eriala. Dibout kasvatab koos abikaasaga seitsmeaastast poega ning on oma eluga Eestis väga rahul.
"Inimene, kes on täitnud Eesti kodakondsuse eeldused, väärib seda. Eesti kodanikuks saamist ei tohi takistada see, et sünniriik inimest kodakondsusest ei vabasta," selgitas inimõiguste keskuse jurist Uljana Ponomarjova.
"Keskuse strateegilise hagelemise juhtumite puhul on oluline, et ühe inimese kohtuteega saaksime lahendada mingit inimõiguste valdkonna suuremat probleemi. See kohtuvaidlus puudutab Eesti riigi suhtumist inimestesse, kellel on õigus kodakondsusele, kuid kelle inimõigusi takistab nende mittedemokraatlik koduriik," lisas keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal.
Süüria Araabia Vabariik piirneb läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga.
1946. aastal iseseisvunud Süürias on alates 1963. aastast totalitaristlikult valitsenud araabia sotsialismi pooldav Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei. 2011. a puhkesid Süürias Araabia kevadega seotud rahutused, millest sama aasta suveks kasvas välja kodusõda president Bashshār al-Asadi valitsuse kukutamiseks.
