Uute nakatumiste arv päevas tõusis rekordtasemele üle 9000 9. aprillil. Varasem tipp oli olnud ligi 7000 juhtumit juuni keskel, vahendab BBC News.
Haiglate intensiivraviosakonnad on taas ülekoormatud ning Tšiili on teist korda sulgenud piirid pea kõigile, kes ei ole riigi elanik, ja enamik riigi 18 miljonist elanikust on taas kodudesse suletud.
„Tundub, nagu me liiguksime tagurpidi,” ütles pealinna Sanitago elanik Sofía Pinto. „Me peame internetist alla laadima eriload, et meil lubataks vaid kaks korda nädalas välja minna hädavajalike asjade jaoks nagu poeskäimine või arsti juures käimine.”
Paljude tšiillaste pettumus ja segadus uue sulgemise üle tuleneb osaliselt sellest, et vaid kaks kuud tagasi kelkis president Sebastián Piñera selle üle, kuidas Tšiilis toimub üks kiiremaid vaktsineerimisi maailmas.
Kriitikud on süüdistanud Piñera valitsust liigsetes triumfimeeleoludes vaktsineerimisedu tõttu ja piirangute liiga kiires leevendamises.
Tšiili piirid olid suletud 2020. aasta märtsist kuni novembrini. Kui aga range karantiin oli viinud novembris seitsme päeva keskmise nakatumiste arvu 1300-ni, otsustati piirid taas muu hulgas turistidele avada.
Tšiillastele anti ka spetsiaalsed puhkuseload vabamaks reisimiseks kodumaal lõunapoolkera suveperioodil, sest mõned eksperdid väitsid, et see on tähtis inimeste tervise jaoks.
Restoranid, poed ja kuurordid avati, et kõikuvale majandusele uus hoog sisse lükata.
Kuigi vaktsineerimine oli tõesti kiire, algas see siiski alles detsembri lõpus tervishoiutöötajatest, üle 90-aastastest ja õpetajatest.
Suur enamik tšiillastest oli seega endiselt vaktsineerimata, kui nad jaanuaris ja veebruaris suvepuhkust veetsid.
Sellele lisandus uute viirusetüvede levik, sealhulgas tüve P.1 levik, mis arvatakse olevat pärit Brasiilia Amazonase osariigist.
Immunoloogiaprofessor Susan Bueno sõnul on nakatumise järsk kasv mitmete tegurite tagajärg, aga uutel tüvedel on tema arvates tohutu mõju.
Bueno sõnul hakati Tšiili suveperioodil mõnevõrra eirama ka nakatumisvastaseid meetmeid, nagu maski kandmist või käte desinfitseerimist.
Lisaks sellele valitseb ka segadus selle üle, kuidas töötab vaktsiin, mida on valdav enamus tšiillastest saanud. Üle 93% manustatud doosidest on olnud Hiina Sinovaci toodetud vaktsiin CoronaVac.
Selle efektiivsusandmed on erinevad. Brasiilia katsetused andsid efektiivsuseks 50,4%, Indoneesia ja Türgi katsetused vastavalt 65-83%.
Tšiili Ülikooli uuringu järgi on CoronaVaci efektiivsus kaitsmisel nakatumise eest kaks nädalat pärast teist doosi 56,5%, aga pärast esimest doosi vaid 3%.
See võib anda vihje, miks on nakatumine Tšiilis endiselt tõusuteel. Esimese vaktsiindoosi on saanud 7,4 miljonit inimest, mõlemad doosid on saanud aga vaid 4,3 miljonit inimest.
Tšiili Ülikooli rektor Ennio Vivaldi läks isegi nii kaugele, et ütles, et CoronaVaci esimesel doosil ei ole mingit märkimisväärset mõju.
