Ilmar Tomusk: Keeleamet on Bolti ja Woltiga hädas
(204)
Täna lööb Delfi kommentaariumis kaasa keeleameti juht Ilmar Tomusk.
Keeleamet on seni teinud ettekirjutusi valdavalt venekeelsetele, kuid viimaste aastatega on tekkinud täiesti uus situatsioon, kui meil on Wolt ja Bolt, mille juhid ning kullerid ei räägi ei eesti ega vene keelt. Kui palju olete neile ettekirjutusi teinud?
Oleme ikka, kuid probleem on õiguslikes regulatsioonides. Keeleseaduse alusel antud valitsuse määrus ütleb, et tööandja peab tagama töötaja eesti keele oskuse nõutaval tasemel. Tänapäeval on raske tuvastada, kes on tööandja. Esiteks on palju renditöötajaid, kelle puhul on tööandja tööjõurendifirma, kes talle ka palka maksab. See tähendab, et keeleametil pole ka just kui kellelegi ettekirjutust teha. Võib teha ettekirjutuse inimesele endale, kuid võib juhtuda seda, et kolme kuu pärast on ta juba läinud ja tema asemel töötab keegi teine.
Teiseks, on nn. platvormitöötajad, kelle puhul on olukord veelgi segasem. Me näeme, et Bolti märkidega sõidetakse taksot, kuid kui me mõne taksojuhi keeleoskuse pärast pöördume Bolti poole, siis nad ütlevad, et nemad pakuvad ainult platvormi ja inimene, kes Bolti taksot juhib, pole nende töötaja. Taksojuhile saame teha ettekirjutuse ja kontrollida selle täitmist, kuid see on erakordselt raske, kuna taksojuhil pole tööandjat.
Oleme teinud haridus-ja teadusministeeriumile ettepaneku määrust täpsustada, sest see võeti vastu 2011. aastal, kui veel platvormitöötajaid polnud. Tööturg on nii palju edasi arenenud, et peaksime arvestama uut reaalsust, et saaksime juhte ning kullereid tuvastada ja neilt keeleoskust tuvastada. Sest tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vaatamata sellele, et olukord tööturul on kümne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud.
Mõne aasta eest räägiti nördimusega Narva taksojuhtidest, keda keeleamet taga kiusavat. Narvas on nimeliselt paar-kolm protsenti eestlaseid, kellest eesti keelt räägivad pooled. Kas Narva taksojuht peab oskama eesti keelt või mitte?
Seadus ütleb, et taksojuht peab oskama eesti keelt B1-tasemel ja seaduses ei ole erisusi, et Põlva taksojuht peab oskama ja Narva või Sillamäe oma mitte. Ka Maardus on ju vähe eestlasi ja palju venekeelseid. Äkki peaks erandeid tegema ka Maardule, et taksojuhid ja teenindajad ei peaks eesti keelt oskama. Ka Lasnamäel on palju venekeelseid, siis võiks ju mõelda, et erand peaks ka nende puhul kehtima. Siis me jõuame täieliku absurdini! Eesti on ühtne ja Eesti seadused kehtivad igal pool ühtemoodi. Imelik oleks, kui seadusesse oleksid kirjutatud erandid, et arst või taksojuht peavad oskama eesti keelt igal pool, välja arvatud Narvas ja Sillamäel.
Nende kaebuste alusel, mis on meile laekunud, näeme, et Ida-Virumaal on samasugune vajadus eestikeelse arstiabi ja teeninduse järele nagu ülejäänud Eestis. Kui keegi satub Ida-Virumaal õnnetusse, siis õnnetus ei küsi keelt. Jah, poliitikud võivad rääkida, et Ida-Virus on raske ja eestlasi vähe, kuid seda enam on vaja tagada seal eestikeelne teenindus, sest ka nemad on osa Eesti vabariigist.
Peale taksojuhtide on pikalt olnud õhus vene koolide õpetajate ja juhtide keeleoskus. Mäletame kõik Vladimir Belõid, kes oskaski vaid kahte eestikeelset sõna. Kas viimase kümne aastaga on olukord paranenud?
Igal aastal täidetakse paar protsenti keeleameti ettekirjutustest. Natuke on asi paremaks läinud. Kuid üllatav on see, et kui teeme esmakontrolle, siis ka uued õpetajad, kes on kooli tulnud tööle, ei valda tihti piisavalt eesti keelt. Paraku tuleb keeleoskamatuse taastootmist ikka ette ja suur osa vene koolide õpetajatest ja lasteaedade kasvatajatest ei oska endiselt riigikeelt riigi poolt seatud miinimumnõuete kohaselt. Kooli- ja lasteaiaõpetajalt nõutakse B2-taset ja lasteaiaõpetaja abidelt A2. Kuid oma aine eesti keeles õpetamiseks läheb vaja C1-taset ja sinna jõudmiseni läheb veel väga kaua aega. Palju annaks ära teha koolivõrgu korrastamisega, sest praegune võrgustik on mõeldud suurema õpilaste arvu hulga jaoks.
Kui rääkida koolijuhtidest, siis üldhariduskoolide keeleoskus on oluliselt paranenud, kui kõrvale jätta üks kurb juhtum Tallinnas.
Linnamäe Lütseum?
Jah. Me pole aastakümnete jooksul näinud märgatavat edasiminekut. Koolijuht on pidanud maksma trahve ja sunniraha, samuti tema tööandja. Milles seal küsimus on – ma ei tea. Esimese ettekirjutuse sellele koolijuhile tegime juba 1997.aastal.
Keskerakonna vene poliitikud ja osa vene meediast Eestis on teid ristinud „inkvisiitoriks” ja keeleameti „keeleinkvisitsiooniks”. Kui palju on mõjutanud keeleameti igapäevast tegutsemist vastutöötamine ja pidevad rünnakud?
Meist on tõesti mõnikord inetult räägitud. Tihtipeale meie venekeelsed poliitikud tõlgendavad asja nii, et keeleamet ja Ilmar Tomusk on välja mõelnud mingid nõuded ja nõuavad nende täitmist, kuid tegelikult on need nõuded kehtestatud keeleseaduses, mille on vastu võtnud riigikogu. Kui kritiseerida nõudeid, siis peaks vaatama seadust, mitte ametnikke. Ametnik on ainult sõnumitooja, meie kontrollime seaduse nõuete täitmist. Täiesti arusaamatu on heita ametnikule ette, et ta teeb tööd, mille eest talle palka makstakse.
Me oleme saanud pidevalt ähvardusi. Meid on lubatud küll küüditada ja Alaskale saata. Mind ennast on isegi tõsisemate ähvardustega kostitatud ja olen teiste ametkondadega nõu pidanud, mida nende ähvardustega ette võtta. Mulle on soovitatud kirjutada avaldus, kui reaalselt oma elule ohtu tunnen, kuid seda minu hinnangul ei ole olnud. Ma ei võta neid ähvardusi tõsiselt ja annan neile andeks, kes päris täpselt ei tea, mida nad räägivad.
