KGB ja FSB erukindral: Tšernobõlis uuriti tõsiselt ka terroriakti versiooni

Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofi põhjusena uuriti tõsiselt terroriakti versiooni ja igasugust informatsiooni kontrolliti kõige hoolikamalt, kaasates erineva profiiliga spetsialiste, ütles intervjuus RIA Novostile Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) erukindralmajor Anatoli Tkatšuk, kes oli omal ajal Nõukogude Liidu KGB Tšernobõli tsooni vägede operatiivgrupi ülem.

Avarii Tšernobõli tuumajaamas toimus 35 aastat tagasi, ööl vastu 26. aprilli 1986. aastal, kui lendas õhku neljanda energiabloki reaktor RBMK-1000. Ekspertide sõnul oli juhtunu peamine põhjus tuumaelektrijaama ekspluatatsioonieeskirjade jäme rikkumine neljanda bloki personali poolt. Nende tegevus viis selleni, et mitmete konstruktsiooniliste puudujääkidega reaktor lihtsalt pidi õhku lendama.

Tkatšuki sõnul uuriti terroriakti võimalust väga tõsiselt.

„Me kuulasime üle palju inimesi, kes olid ebatavaliste nähtuste tunnistajad, mis võisid kaudselt rääkida inimsekkumisest. Igasugustele nendele ütlustele tuli kindlasti tähelepanu pöörata, neid piinlikult täpselt kontrollida,” ütles Tkatšuk.

Samal ajal uuriti Tkatšuki sõnul kogu Tšernoboli tuumajaama ajalugu alates ehitamisest. „Selgus, et oli väga palju andmeid, millest kanti ette Moskvasse nii aatomienergeetika liinis kui ka KGB liinis selle kohta, et tuumaelektrijaama rajamise juures oli palju rikkumisi, nii tehnoloogia osas kui materjalide kvaliteedi osas ja nii edasi. Ja ka see versioon oli: kas avarii põhjus ei olnud, ütleme mingite konstruktsioonide purunemine,” rääkis Tkatšuk.

Kõiki versioone täiendati hoolikalt ja analüüsiti erinevate spetsialistidega, märkis Tkatšuk.

„Lõppude lõpuks nimetati pärast juurdlust, nagu me teame, avarii põhjuseks neljanda energiabloki personali tegevus, inimfaktor, mis viis reaktori seisundisse, kus plahvatus oli vältimatu,” tuletas Tkatšuk meelde.

Tkatšuk märkis, et varem avalikustatud KGB dokumendid annavad tunnistust sellest, et Tšernobõli tuumajaama personali distsipliin jättis soovida. „Ilmselt inimesed mõtlesid, et sellist avariid ei saa juhtuda, või olid veendunud, et reaktorid on täiesti ohutud. Toimus liigne usaldamine,” lausus Tkatšuk.

Veel rääkis Tkatšuk, et välismaa luureteenistused tahtsid värvatud Nõukogude Liidu kodanike abiga kohe pärast avariid saada informatsiooni selle kohta, mis toimub. Lisaks sellele taheti tema sõnul välismaal teada, millised ohutusmeetmed tuleb tuumaenergeetikas tarvitusele võtta ja mida arvesse võtta tuumarelvastuse arendamisel, samuti püüti saada andmeid Nõukogude tsiviilkaitse, armee, meditsiini ja teiste teenistuste töömeetoditest eriolukorra tingimustes.

Varem avaldatud KGB dokumentides väidetakse, et sedamööda, kuidas olukord jaama ümbruses enam-vähem normaliseerus, hakkasid sinna välismaa delegatsioonide koosseisus teadlaste ja ajakirjanikena esinedes sõitma eriteenistuste kaadritöötajad.

„Aga need olid just luureteenistuste kaadritöötajad. Aga meil oli veel vaja mitte lasta tungida tuumajaama piirkonda nende agentuuril, see tähendab värvatud Nõukogude kodanikel... Ja oli vaja tõkestada katsed viia Tšernobõli tsoonist välja erinevaid esemeid, materjale, mis välismaa luureteenistusi huvitasid,” lisas Tkatšuk.

Tkatšuki sõnul selgitasid KGB töötajad sellised inimesed edukalt välja, kes kirjutasid omaalgatuslikult ja kangekaelselt raporteid palvega saata end Tšernobõli.

Tkatšuki sõnul tuli vastuluure oma ülesannetega toime.

„Kellel ei olnud vaja teada, mida polnud vaja teada, see seda ka ei saanud. Informatsioonilekkeid ei lastud toimuda. Aga selle-eest kogunes kogemus, kuidas sellistes äärmuslikes olukordades võivad andmeid saada kõrvalised isikud ja kuidas selle vastu tegutseda. Kuigi selleks ajaks oli juba käivitatud rahvusvahelise üldsuse informeerimise protsess,” ütles Tkatšuk.