Ukraina julgeolekuteenistus avaldas Tšernobõli kohta saladokumente: jaama nimetati üheks ohtlikumaks riigis juba 1983. aastal

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) avaldas Tšernobõli katastroofi 35. aastapäeva puhul oma arhiividest saladokumente, mille hulgas on jaama direktori Viktor Brjuhhanovi esimene ettekanne plahvatuse kohta ja jaama operaatorite vestlused avarii hetkel.

SBU pressiteenistuse teatel on dokumentides lisaks sellele tõendeid selle kohta, et Tšernobõli tuumajaamas toimus avariisid ka enne 1986. aasta 26. aprilli, vahendab Interfax.

„1982. aastal toimus 1. energiablokis märkimisväärne radioaktiivsete ainete väljapaiskumine. Aga KGB ettekanne selle kohta lõpeb tavalise lausega „võtta tarvitusele meetmed paaniliste ja provokatsiooniliste kuulujuttude takistamiseks”. 1984. aastal olid avariiolukorrad 3. ja 4. energiablokis,” öeldakse teates.

SBU teatab ka, et 1983. aastal sai Nõukogude Liidu juhtkond informatsiooni, et Tšernobõli tuumajaam „on üks ohtlikumaid aatomijaamu NSVL-is ohutusvahendite puudumise tõttu”.

„Avarii korral hinnati radioaktiivsust 60 korda suuremaks kui aatomipommide plahvatuste järel Hiroshimas ja Nagasakis,” teatas SBU.

1986. aasta 8. juulil ilmus direktiiv, mis salastas kõik Tšernobõli avarii detailid: selle põhjused, purustuste iseloomu, plahvatusega õhku paiskunud segu koostise, radioaktiivsuse olukorra, likvideerimistööde ulatuse, haigestumuse ja muu.

„Rohkem fakte avarii kohta võib teada saada kahest kogumikust „KGB Tšernobõli toimik”, mille on koostanud SBU arhiiv ja Ukraina rahvusliku mälu instituut,” teatas SBU.