USA president nimetas armeenlaste tapmise genotsiidiks, Eesti väliministeeriumil seda plaani pole
(133)
Välisministeeriumi avalike suhete osakonna peadirektor Aari Lemmik tõi välja, et Eesti on 1915. aastal Otomani Impeeriumi aladel armeenlastega toimunud laiaulatusliku tragöödia suuliselt korduvalt hukka mõistnud. "Tegemist on kahtlemata 20. sajandi ühe suurima tragöödiaga ja äärmiselt tundliku küsimusega," ütles Lemmik.
Küll aga pole välisministeeriumil USA avalduse valguses Lemmiku sõnutsi plaanis täiendavaid samme astuda.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tituleeris juhtunu aga genotsiidiks. "Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Eesti teab seda paremini, kui nii mõnigi ÜRO liikmesriik. Me teame ja tunnetame suure ülekohtu tekitatud valu, kuna ka meie rahva kallal toimepandud kuritegude õigustamine jätkub tänaseni. Seepärast on loomulik, et Eesti mõistab seda valu, mida Armeenia rahvas on pidanud oma ajaloos kogema," kõneles Mihkelson. "Sadade tuhandete inimeste hukkumist on raske teisiti kui genotsiidiks pidada," lisas ta.
"Iga riik ja rahvas väljendab solidaarsust Armeeniale omal moel, lähtuvalt ka traditsioonidest ja sealhulgas ka parlamentaarsetest tavadest. Selle juures on kõige olulisem rahvusvaheline koostöö uute võimalike tragöödiate ärahoidmiseks. Just sellepärast on ka Eesti praegu väga aktiivne ÜRO julgeolekunõukogu liikmena ning on tõstnud oma välispoliitikas esiritta inimõiguste kaitsmise teema," ütles Mihkelson veel.
Türgi välisministeerium kutsus USA suursaadiku Ankaras pärast Bideni avaldust vaibale. Välisministeeriumi avalduse kohaselt ütles Türgi asevälisminister Sedat Önal USA suursaadik David Satterfieldile, et USA avaldusel pole õiguslikku alust ja Ankara "lükkab selle tagasi, peab seda vastuvõetamatuks ja mõistab selle hukka."
106 aastat tagasi 24. aprillil alustas Osmani impeerium oma armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist. Teadaolevalt hukkus genotsiidis ligi miljon inimest.
