Pühapäeval, 25. aprillil saadeti Hispaanias viimasele teele Toomas Helin. Süütasime Sulle, hea sõber, Sinu 55. sünniaastapäeval, mil Sa tuhana pilvepealseid meresid vallutama suundusid, mälestusküünla Pirita jõel, Sinu paadisillal.
Tänu Sinu sangarlikule vettehüppele on meie ühine seiklusrikas elu olnud suurem kui film. Aitasid meid 38 kevadet tagasi Nõukogude Liidust vabasse maailma.
André: Tomm! Meie ühine kummipaadi ärandamine 1983. aasta 23. septembri paduvihmasel varahommikul oli 24 tundi tõsist action’it!
Tulime Regati baarist, kui Sa oma stiilses Armani ülikonnas hüppasid spontaanselt Pirita jõkke ja tõid mingi valemiga meile selle kummipaadi – otse Olümpia Purjespordikeskuse eest, KGB kontori akende alt.
Uskumatu – kui Sa paadile järele ujusid, leppisime kokku, et kohtume samal ööl Lükati silla juures. Sinna on ju jupp maad! Kas suurest hirmust või millest – igatahes Sa aerutasid nii kiiresti ja olid paadi ise poolenisti juba maale tõmmanud, kui mina autoga kohale jõudsin. Aga eks Sa olid ju Pärnust pärit spordipoiss ja vees üles kasvanud – aerutamised, ujumised, purjetamised lapsest saati veres.
Harry: Tomm! Ega see polnudki meil Sinuga ju esimene kord mööda merd vabasse maailma kolimist plaanida. Su plaan A oli hoopis purjekaga Rootsi põgeneda – organiseerid Pärnust purjeka, ütleme kõigile – minek on Kihnu, „eksime“ ära … aga tegelikult paneme Rootsi!“
Õnneks saime aru, et purjetades me kaugele ei jõua.
Sellest on paganama kahju, et Sa ei saanud ise meiega kaasa sõita enda ärandatud võimsa mootoriga Zodiaci kummipaadis – mis oli kindlasti parim paat, mis tollal saada (pihtapandav) oli. Sinu jaoks oli meil viimase hetkeni paadis parim koht broneeritud.
Kahju, et Sa ei jõudnud trükist ära oodata raamatut meie ühistest seiklustest, mille esimeses peatükis „Kõige tähtsam on hankida paat!“ oled ju üks peategelane.
Tuult purjedesse, Toomas, eks me kunagi taaskohtume ühes pilvepealses kummipaadis ja nööbime lahti hea konjaki …
André Hildebrand
Harry Gelstein
2021 aprill