Õpetajate palk tõuseb laste huvihariduse arvelt. Liina Kersna: poliitikas tuleb teha valusaid otsuseid

Opositsioonilised parteid on pahased, et riik plaanib tuleval aastal vähendada huvihariduse rahastamist. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna selgitab, et oli raske valiku ees ning peale jäi soov tõsta ikkagi õpetajate palka.

"Kinnitamist ootava riigieelarve strateegia järgi kukub huvihariduse ja -tegevuse toetus uuel aastal 14,25 miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole, mis oleks meie laste ja noorte suhtes julm ja ennekuulmatu samm," hindas sotside esimees Indrek Saar. "Näib, et Reformierakond ei kohku tagasi viimast laste arvelt ellu oma aegunud kärpimismantrale tuginevat eelarvepoliitikat." Tema parteikaaslane Lauri Läänemets lisas, et laste arvelt kärpimisega minnakse eelkõige maapiirkondade kallale.

Ka endine rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) viitas, et kärbe tabab eriti valusalt hajaasustusega piirkondi. "Kusjuures, linnadele ei olegi huvihariduse kärbetele nii suurt mõju, aga selle toetuse mõte ongi olnud toetada eelkõige hajaasustusega piirkondi, kuid ega Reformierakond ole varemgi regionaalpoliitikat toetavate otsustega hiilanud."

Nii eelkõnelejad kui ka Eesti 200 juht Kristina Kallas leiavad, et plaanist tuleks loobuda. "Minister peaks selle plaani kiiremas korras sahtlisse tagasi panema," märkis Kallas. "Huviharidus on see, mis hoiab laste vaimse tervise tasakaalus, hoiab noored eemal jõlkumisest kaubanduskeskustes ja annab tegevust ja tööd ka täiskasvanutele, toob eri põlvkondi kokku," rõhutas ta.

Kersna: palgatõusuta oleks õpetajad tänavatel

Liina Kersna (Reformierakond) sõnas Delfile, et mõistab, kuidas uudis huvihariduse riigipoolse toetuse vähendamisest on paljudes tekitanud hämmingut ja pahameelt. "Nii see ongi, et haridus- ja sotsiaalvaldkonnas on kokkuhoiud alati eriti valus, sest need puudutavad otseselt inimesi, tihti just lapsi. Kahjuks on nii, et poliitikas tuleb raha jagamise kõrval teha ka ebameeldivaid ja valusaid otsuseid."

Ta selgitas, et oli haridusministrina valiku ees, kas leiab kokkuhoiukohti ja valitsus saab tõsta pärast koroona-aastat õpetajate palka või mitte. "75% õpetajatest ütleb uuringutes, et nad on teinud ületööd, mis ei ole olnud tasustatud. Lisaks, sel aastal õpetajate palgad ei tõusnud. Ma ei näinud võimalust, et me tuleme riigieelarve strateegia läbirääkimistest välja teatega, et õpetajate palgatõus ei ole riigieelarve strateegias sees. Siis oleksid meil õpetajad tänavatel."

Kersna tõi ka välja, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus kui selline on omavalitsuste enda ülesanne. "Riigieelarvest antav täiendav toetus on jätkuvalt olemas (7,3 miljonit), kuid kriisioludest tulenevalt on see vähenenud. Usun, et omavalitsused saavad hinnata, millised tegevused on olnud efektiivsed ja millised mitte. Huvihariduse kättesaadavust saab toetada ka olemasolevast rahast." Ministri teada on hoolimata kriisist kohalike omavalitsuste maksutulu kasvanud ning prognooside kohaselt kasvab ka järgmisel aastal.

Kersna kohtus eile kohalike omavalitsuste esindajatega. "Nad jäid loomulikult paljude teiste teemade kõrval ka huvihariduse rahastuse vähendamise suhtes eriarvamusele. 12. mail on kavas kohalike omavalitsustega hariduse töörühma koosolek, siis räägime täpsemalt erinevatest võimalustest."