Uuring peegeldab reaalsust: osadel eestimaalastel on koroonapuhangust ükskõik
(105)
Olukorda pidas aprilli teises pooles kriitiliseks vaid 33% küsitletutest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel aprilli teises pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest. Viimati oli see näitaja niivõrd madal eelmise aasta augustis, mil olukorda pidas kriitiliseks 37% inimestest. Veel märtsi keskel pidas olukorda kriitiliseks 81% elanikest.
Järsult on muutunud ka suhtumine meetmetesse. Kui veel märtsi keskpaigas leidis 55% vastajatest, et reegleid peaks karmistama, siis aprilli teiseks pooleks oli nende inimeste osakaal langenud 23 protsendini. Piirangute leevendamist pooldab 29% inimestest, mis on sama kõrge kui aasta tagasi aprilli lõpus. Samas üle 75-aastastest ootab meetmete leevendamist vaid 10%.
COVID-19 teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase ja psühholoogi Andero Uusbergi sõnul on nakatumisnäitajate väga kõrgest tipust alla tulemine langetanud inimeste ohutunnet. "See on mõistetav, kui inimene lähtub eelmise aasta kevade kogemusest. Kuna tänavu on viirust meie seas aga kordades rohkem, tasuks mõelda, kuidas kevadet nautida ilma asjatuid riske võtmata: vabas õhus ja hajutatult, umbseid rahvarohkeid ruume vältides," ütles Uusberg.
Elanike enesehinnanguline hoolsus viiruse piiramiseks seatud ametlike suuniste järgimisel on võrreldes märtsiga hakanud vähenema. Kui märtsi lõpus järgis 77% elanikest enda hinnangul kõiki kehtestatud suuniseid, siis aprilli lõpuks on see näitaja langenud 73 protsendini.
Võrreldes märtsi lõpuga on vähenenud nii kodus püsimine (53% varasemalt, nüüd 45%), ürituste/koosviibimiste vältimine (71%; 66%) kui ka haigusnähtudega inimestega lähikontaktide vältimine (74%; 68%). Endisel tasemel püsib aga näiteks maskide kandmine, mis on ka kõige enam levinud meetmeks nakatumise vältimisel. Maske kannab 91% elanikest.
Merits: valvsust ei tohi kaotada
"Meie teadmised koroonaviirusest ja selle ennetamise võimalustest on võrreldes aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud, nagu ka võimekus haigusega toime tulla. Samas tuleb arvestada õppetunde jaanuarist-veebruarist: nakatumine võib väga kiiresti kasvada," ütles COVID-19 teadusnõukoja liige, viroloog prof Andres Merits. "Praegu pole nakatumise näitajad veel kaugeltki nii madalal, et võiksime valvsust kaotada. Viirust levitavad peamiselt noored ja täiskasvanud kelleni vaktsineerimine on alles jõudmas. Samuti peaks inimesi tegema ettevaatlikuks viiruse uute tüvede Eestisse jõudmine. Praegu on reaalne, et vaktsineerimine ja viiruse hooajalisus võimaldavad suvel - ja loodetavasti ka edaspidi - elada muretumalt ja ilma oluliste piiranguteta. Selleks, et see nii ka läheks ei tohiks aga praegu piirangute leevendamist võtta kui kinnitust ohu kadumise kohta. Igale piirangute leevendamisele peaks järgnema ka periood, kus vaatame selle mõju nakkuse levikule."
Eesti inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse on jaanuari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui jaanuari alguses oli valmis ennast vaktsineerima või juba vaktsineerinud 63% vastajatest, siis aprilli teiseks pooleks oli see kasvanud 77 protsendini. 75-aastaste ja vanemate seas on vaktsineerimisvalmidus 92%. Vaktsiiniskeptilisus on kõige enam levinud 15-49-aastaste hulgas, kus kindlasti või pigem ei vaktsineeriks ennast 26-31%. Eestlastest on enda vaktsineerimise vastu 17% ja muudest rahvustest elanikest 29%.
Küsitluse tellis sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 28. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 21.-26. aprillini.
