TAUST | Keeleameti juhi Venemaa-keelule eelnes pikaaegne pahameel venekeelses kogukonnas

Vastusammuna Euroopa Liidu poolt kehtastatud sanktsioonidele keelas Venemaa kaheksal EL-i kodanikul riiki sisenemise. Nimekirjas oli esindatud ka Eesti, ent seda mitte poliitiku või diplomaadi näol. Miks sattus sinna just keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk?

Tomusk ei soovinud Delfile kommenteerida, mille tõttu just tema sanktsioonidega pihta sai. Ta soovitas selle küsimusega välisministeeriumi poole pöörduda.

Venemaa Eesti-suunalises tegevuses on olnud juba aastakümneid kesksel kohal siin elav vene emakeelega elanikkond. Viimaste esindajad on tihti varem keeleinspektsiooni ameti nime kandnud asutuse hambusse jäänud. Ettekirjutusi on tehtud paljudele alates lasteaiakasvatajatest kuni politseinikeni.

Kui riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) teatas 2018. aastal, et Maardu linnapea Vladimir Arhipovi ja Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini keeleoskus ei pruugi vastata nõuetele, tegi keeleinspektsioon neile ettekirjutuse. Need olid vaid kaks Kruusimäe arupärimises mainitud poliitikut. Amet võttis ette Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe linnavalitsuse, Jõhvi vallavalitsusele ning Maardu linnavolikogu ja Jõhvi vallavolikogu.

Tomuski sanktsioneerimise ettekäändeid ei pea kaugelt otsima

Paljud vene emakeelega elanikkonna seas tuntud ja populaarsed poliitikud on olnud ameti suhtes kriitilised:

• Yana Toom (Keskerakond) mullu ERR-ile: "Mulle ei meeldi keeleinspektsioon, ma leian, et seda ei ole vaja." Toom kritiseeris ametit, kes oli kontrollinud haiglates meedikute keeleoskust. Tehti ka ettekirjutusi ning määrati sunniraha. Toom on pikaaegne keeleameti kriitik.
• Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas vastas 2019. aastal Eesti Päevalehe küsimusele sellest, kas Eesti vajab tugevamat "keelerusikat": "Ida-Virumaal on kümneid koole, kes vajaksid seda raha, mida te nõuate keelerusika (keeleinspektsiooni) jaoks, hoopis keele armastuse loomiseks – elujaatavate aktiivsete eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja keelenõustajate palkamiseks, eestikeelsete teatrietenduste külastamiseks terve klassiga."
• Raimond Kaljulaid (SDE): "Keeleameti loomise asemel aga [tuleks] investeerida täiendavalt eesti keele õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisse – just sellele osutas hiljuti ka riigikontroll. Kui ajame tarka poliitikat ja väldime tarbetut vastandumist, siis jõuame palju kaugemale, kui nurgas torisedes."
• Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) kehva eesti keele oskuse pärast karistamisest: "Patriotism ei teki nõudmiste kaudu. Ta tekib siis kui on huvi ja tahe."
• Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond): "Kui keeleinspektsioon tegeleks pigem keeleõppe positiivse motiveerimisega, toetamisega, oleks sellest rohkem kasu ja meil oleks rohkem inimesi, kes seda keelt oskaks. Lasnamäe ei vaja peatamist, ta vajab paremaid võimalusi."