KUULA | Lääne suhtlus Venemaaga meenutab üha enam külma sõda. Kas Bideni-Putini kohtumine parandab asja?

Kus võiks toimuda Joe Bideni ja Vladimir Putini tippkohtumine ja mida sellelt oodata? Mis saab Vene sõltumatust ajakirjandusest? Delfi helistuudios olid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Kadri Veermäe ja Kaarel Kressa ja venekeelse Delfi reporter Roman Starapopov.

Vene-Ukraina konflikti uus eskaleerumine paistab praegu ajutiselt ära hoitud, kuna tänavu juunis oodatakse USA presidendi Joe Bideni ja Vene presidendi Vladimir Putini esimest tippkohtumist. Kui kohtumine toimub, on seal oodata kõigi suurte teemade, sealhulgas Ukraina käsitlemist, kuid suuri läbimurdeid tüliküsimustes oodata ei ole, leidis Veermäe. „On aga ka sellised kohad, kus Venemaa ja USA võiksid rohkem läbi saada, näiteks tuuma- ja kliimaküsimustes,” lisas ta. „Keeruline öelda, kas [kohtumine] tuleb plahvatuslik ja oponeeriv, aga pigem arvaks, et ei: USA signaalide järgi on eesmärgiks koos edasi minna, paremini läbi saada ja leida pragmaatiline suhtlusvorm.”

Starapopov rääkis Delfi värskest intervjuust eksiilis elava endise Vene rindeajakirjaniku Arkadi Babtšenkoga, kelle hinnangul puhkeb sõda Ukrainas tõenäoliselt uuesti juba sel sügisel. Samuti tuli juttu Venemaa sõltumatu ajakirjanduse kruvide kinnikeeramisest, portaali Meduza kandmisest välisagentide sekka ja Aleksei Navalnõiga seotud meeleavaldusi kajastanud ajakirjanike juures toimuvatest läbiotsimistest. Starapopov prognoosi järgi peab Meduza peab vastu veel umbes pool aastat. „Keegi ei taha tellida reklaami välisagendilt,” ütles Starapopov. „ Natuke aega toetavad neid tavalised inimesed, väljaspool Venemaad elavad ärimehed, aga varsti panevad nad oma äri kinni.”

Räägime ka sügisesest valimistest Saksamaal ja Tšehhis, mis võivad tuua võimule Venemaa suhtes veelgi ebasoodsamalt meelestatud poliitikud. Saksamaal on selliseks erakonnaks rohelised, kes ähvardavad peatada Nord Stream 2. Tšehhis aga on populaarseimaks parteiks kasvanud Piraadipartei, kuhu kuuluv Praha linnapea nimetas Vene saatkonna aadressi ümber Boriss Nemtsovi väljakuks ja süüdistas mullu Vene eriteenistusi enda tapmiskatses. Märgatavalt on suhted halvenenud ka europarlamendi ja Euroopa Komisjoniga, mille kõrged ametnikud värskelt Venemaal sissesõidukeelu said.

„Saksa rohelised on öelnud, et Nord Stream 2 võiks kohe kinni panna, kui nad võimule saavad, aga Angela Merkel on rõhutanud, et poliitika ja majandusprojektid tuleb lahus hoida,” kommenteeris Veermäe. „Aga siin on see probleem, et võib-olla saab Nord Stream 2 enne valmis, kui Saksamaa valimised toimuda võivad. 99% gaasijuhtmest on juba valmis, küsimus on selles, mis edasi saab: kas torusse läheb ka gaas sisse või mitte. Euroliidu energiasõltuvus Venemaast on endiselt korralik, nii et gaasi- ja naftatarnete kinnikeeramist ei saa Euroopa endale eriti lubada.”