Inimõiguslaste ja teaduslike uurijate sõnul oli palju kriitikat pälvinud reid üks ohvriterohkemaid operatsioone 17 miljoni elanikuga Rio de Janeiro osariigi ajaloos. Ainuüksi 2020. aastal tappis politsei seal osariigi valitsuse avaliku julgeoleku instituudi andmetel 1239 inimest, vahendab CNN.
Rio de Janeiro tsiviilpolitsei esindaja ütles kohaliku aja järgi eileõhtusel pressikonverentsil, et operatsiooni eesmärk oli hoida ära see, et narkootikumidega kaubitsejad sunnivad alaealisi jõukudega ühinema.
„Me läksime sellesse kogukonda, et tagada narkokaubitsemise diktatuuri all elava elanikkonna õigused,” ütles eripolitsei direktor Felipe Curi.
Tsiviilpolitsei teatel osales operatsioonis 200 politseinikku ning operatsioon järgnes kuid kestnud uurimisele. Vahistati kuus inimest ning konfiskeeriti 20 relva ja „rohkelt narkootikume”.
Curi sõnul olid 24 hukkunut kurjategijad ja narkodiilerid, kes püüdsid tappa politseinikke.
Curi väitis ka, et reid ei rikkunud ülemkohtu sellistele operatsioonidele kehtestatud keeldu pandeemia ajal, sest prokuratuuri teavitati ette, mida kohus erandjuhtudel operatsioonide läbiviimiseks nõudis.
Prokuratuur teatas aga ametlikus avalduses, et neid teavitati operatsioonist alles siis, kui see oli juba käimas. Prokuratuur lubas uurida ka kõiki võimalikke rikkumisi.
Reid kutsus Rio de Janeiro kodanikuühiskonnas esile suure pahameele ja sotsiaalmeedias nimetati see Chacina do Jacarezinho’ks ehk Jacarezinho tapatalguteks.
Brasiilia kongressis Rio de Janeiro osariiki esindav Sotsialismi ja Vabaduse Partei liige Marcelo Freixo mõistis operatsiooni hukka Twitteris: „See avaliku julgeoleku poliitika on HULLUMEELSUS, mis tuleb peatada. Hirmunud perekonnad, kodudes maha lastud inimesed, tööle minnes viga saanud elanikud, mõrvatud süütud inimesed, surnud politseinik.”
Tulevahetuses said haavata juhuslikud möödujad, teatas näiteks Rio metrooettevõte.
Mullu juunis kehtestas Brasiilia ülemkohus pandeemia ajaks keelu narkootikumide vastastele operatsioonidele Rio de Janeiro tiheda asustusega slummides ehk favela’des, välja arvatud „täiesti erandlikel” asjaoludel, et mitte seada ohtu tervise- ja humanitaarteenuseid, mille olukord on seal niikuinii pingeline.
Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch teatel on politsei aga jätkanud surmava jõu kasutamist keelust hoolimata. Selle aasta esimese kolme kuuga tappis politsei Rio de Janeiros 453 inimest, mis teeb keskmiseks umbes viis inimest päevas. Samal perioodil hukkus ka neli politseinikku.
