BLOGI | Riigikogu võttis vastu taasterahastu eelnõu, valitsus jääb ametisse
(491)
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles riigikogu ees, et majanduse kasv ja meie inimeste heaolu on seotud Euroopa Liiduga. Kui kriis vindub, mõjutab see ka Eestit, lisas ta.
Pentus-Rosimannus rääkis, et taastekava pakub 750 miljardi suurust toetust, aga selle peavad kinnitama kõik liikmesriigid, et abi saaks jõuda riikideni. Rahandusminister sõnas, et taastekava toob Eestile kuni 1,5 miljardit eurot, tagasi tuleb Eestil maksta 30 aasta jooksul 1,08 miljardit eurot.
Valitsus peab esitatud eelnõu kiiret vastuvõtmist äärmiselt oluliseks, sest alles siis, kui kõik liikmesriigid on oma siseriiklikud protseduurid EL-i Nõukogu omavahendite otsuse heakskiitmiseks lõpetanud, saab Euroopa Komisjon võtta laenu, et alustada COVID-19 kriisi järgselt ELi liikmesriikide majanduste taaskäivitamise toetamist.
EKRE esitatud 700 muudatusettepanekut
Aprilli lõpus esitas EKRE ligi 700 muudatusettepanekut eelnõule, millega sooviti kiita heaks Euroopa Liidu Nõukogu otsus, mis käsitleb EL-i tuluallikate ehk omavahendite süsteemi ja millega antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta EL-i nimel laenu taaskäivitamise kava rahastamiseks. Lihtsamalt: EKRE esitas suure hulga muudatusettepanekuid, et takistada EL-i taasterahastu heakskiitmist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles toona, et mida varem see toetuspakett heaks kiidetakse, seda parem. "Fondi rakendamine on võimalik siis, kui riigid on sisemised protsessid lõpuni viinud," märkis ta.
Pentus-Rosimannus lisas, et Euroopa Liidu toimimine kriisis on oma loomult olnud solidaarne, mida rõhutab ka taastefond. Niisiis ei saa rahandusministri hinnangul lubada seda, et Eesti jääks seda sisuliselt blokeerima.
Rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas kommenteeris toona Delfile, et Euroopa Komisjon on teinud plaanid arvestusega, et hiljemalt maikuu lõpuks ratifitseerivad omavahendite otsuse kõik liikmesriigid ― seda liikmesriikide endi prognooside alusel.
"See võimaldaks Euroopa Komisjonil suve esimeses pooles hakata võlakirju välja andma, et liikmesriikidele taastekava vahendeid välja maksta ja seeläbi majanduse taastumist kriitilisel ajahetkel toetada," lisas Tomingas.
Rahanduskomisjon ei pidand menetlemist vajalikuks
Riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Riina Sikkut (SDE) rääkis Delfile: “Et hakata kõiki neid ettepanekuid ühe kaupa menetlama ja hääletama ― ma ei näe sellel küll mitte mingisugust mõtet.” Ta lisas, et taasterahastus oleks Eestile väga vajalik.
Jälgi hääletust blogist.
