Suri kirjanik Vahur Afanasjev

41-aastaselt suri kirjanik, helilooja ja filmimees Vahur Afanasjev, kodanikunimega Vahur Laanoja, kirjutab Õhtuleht.

Afanasjev alustas kirjutamist 1995. aastal luuletuste ja laulusõnadega.

Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri Vikerkaar (1998). Ta on avaldanud luulekogu "Kandiline maailm" (2000), jutukogu "Kanepi kirik" (2002), luulekogu "kaantega viin" (2004), romaani "Kastraat Ontariost" (2005), luulekogu "Katedraal Emajões" (2006), jutustuse "Kaadrid otsustavad" (2007), romaani "Kosmos" (2008), aimeraamatu "Minu Brüssel" (2011), luulekogud "Eesti vaarao" (2013), "Kuidas peab elama" (2014), "Tünsamäe tigu" (2015) ja "Hõbehundi laulud" (2020).

Raamatu "Minu Brüssel" eest tunnustas Go Reisiajakiri teda 2011. aasta parima reisikirjaniku nimetusega, preemia läks jagamisele Peeter Sauteriga. Luulekogu "Tünsamäe tigu" pälvis Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna. 2019. aastal valiti ta Tartu linna kirjanikuks.

Käsikirjaga "Serafima ja Bogdan" saavutas ta 2017. aasta Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusel esikoha. Sama teose eest pälvis Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Romaan ilmus eesti keeles 2017. aastal ja vene keeles 2019. aastal.

Tartu Uus Teater mängib Afanasjevi romaani teatriversiooni suvel Peipsiveerel.

Afanasjev viljeles arvutimuusikat (projekt tra_art), eklektilist kitarrirokki, bluusi ja kantrit (projekt Kurluk Ulica) ning eksperimentaal-populaarset helikunsti (projekt Kannibal Elektor). Projektil tra_art ilmus CD koos raamatuga "Katedraal Emajões".

Afanasjev kuulus Eesti autorite ühingusse. Ta on teinud laulusõnu Orelipoisile, Skriimsilmale ja Päris Annyle.

Delfi toimetus avaldab lahkunu lähedastele kaastunnet.