ERISAADE | Sõda Iisraelis. Marko Mihkelson: kõige riskantsem on Gaza sektorisse vägedega minek

Verine konflikt Iisraelis kestab juba viiendat päeva. Gaza sektorist on Iisraeli poolele lennanud tuhandeid rakette, Iisraeli pommid on Gazas tapnud üle saja inimese. Raske on näha, kuidas see konflikt vaibub või kust see üldse algas.

Kui küsida, et kes alustas – kas Iisrael või Palestiina – sõnab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et vastata saab kahte moodi. Nädala eest viis Iisraeli politsei jõukasutus araablaste vastu Ida-Jeruusalemmas kokkupõrgeteni. Ent taustal podises üks teinegi viimatine probleem: Iisrael ajas Ida-Jeruusalemmas araablasi nende kodudest välja. Pinged kuhjusid ja Hamas kasutas võimalust ning ründas Iisraeli.

„Pikaajaline viha, vägivald ja vastuolu, mis on püsinud Iisraeli-Palestiina suhetes pikka aega, on uuesti lõkkele löönud,” ütleb Mihkelson ja lisab: „kogu sellel konfliktil on liialt pikad juured ja vihkamist on kastetud aastakümnetega.”

Näpuga on keeruline ka kellelegi näidata, tuhka peaksid kõik pähe raputama. Iisrael pole aastaid teinud samme, et palestiinlastega saabuks rahu. Sisepoliitikas valitseb neil segadus ning populaarsusega ja kuritegevusega (nimelt on ta mitmete kuriteosüüdistustega kohtu all) hädas olev peaminister Benjamin Netanyahu lõikab karmist sõjarusikast vaid lõivu. „Pigem on Iisraelis levimas see mõtteviis, et tegelikult võikski tulevikus olla ainult üks riik,” sõnab Mihkelson.

Ent ka Palestiinas pole üksmeelt – Fatah ja Hamas jagelevad omavahel. Gazat valitsev Hamas on aga poliitiliseks eesmärgiks võtnud Iisraeli riigi hävitamise. Nende relvastus on tugev ning üllatas ka Iisraeli kaitsejõude.

„Analüütikud ütlevad, et kui Iisraeli kaitsejõud ei tegutse praegu resoluutselt, siis lähematel aastatel on Hamas veelgi võimekam,” lausub Mihkelson. Ligi kümme tuhat reservisti on kutsutud relva alla, väed on Gaza piiri taga ning üks stsenaariumitest on sissetung palestiinlaste alale. Mihkelsoni sõnul on aga Iisraeli piiride nihutamine Gazasse kõige riskantsem samm selles konfliktis.

Mihkelson ei usu, et Iisraeli ja Palestiina järjekordne konflikt regioonis suuremaks sõjaks eskaleerub. Ometi on ka maailma suuremad võimud kahvlis. USA saavutas eelmisel aastal selle, et erinevad araabia riigid looksid Iisraeliga normaalsed suhted. Mis nüüd saab? Venemaalgi on regioonis omad huvid.

Nädalavahetusel tuleb ka Eestil võtta seisukoht, kuna ÜRO julgeolekunõukogu liikmena ei saa Eesti Iisraeli-Palestiina arutelust kõrvale jääda. Mihkelsoni sõnul on parim positsioon võimalikult ühtne teiste Euroopa Liidu riikidega, ent sealgi võib olla keerulisi arvamusi. Mõni riik annab jäägitu toetuse Iisraelile, kuid Mihkelsoni sõnul on selge, et nii Iisrael kui Palestiina peavad tegema mitu sammu tagasi, et piirkonda tuleks rahu.