Mitu Delfi lugejat saatsid täna toimetusse pilte udust, mis matab Tallinna rannikualasid. Kaugelt jätavad udupilved mulje justkui põleks taamal midagi.
Ilmateadlane Jüri Kamenik selgitas aastaid tagasi, miks ja kuidas võib selline iseaäralik - madal, tihe, tume ja tulekahjusuitsu meenutav - udu rannikualadele tekkida.
Kameniku sõnul on mere kohal sedaviisi tekkivaks ujuks vaja väga rahulikku ilma, külma veepinda või suurt temperatuurierinevust õhu ja vee vahel.
"Kui udulaam hajub, siis on ilmselt oodata ilma muutumist," rääkis Kamenik. "Täielikku hajumist ei tohiks segamini ajada taandumisega, mis juhtub päeval, sest päike soojendab maismaad (mere kohal jääb päikese mõju vee tõttu väikeseks) nii palju, et õhu suhteline niiskus vähemalt sisemaal väheneb ööga võrreldes tunduvalt ja tekivad ka konvektsioonivoolud."
"Nii juhtubki, et kui hommikul võib-olla merelt tulnud udu ulatuda kümneid kilomeetreid sisemaale, siis päeva jooksul see üha taandub ja jääb soodsatel tingimustel kas ainult vee kohale või kitsale rannikuribale. Selline mereudu on iseloomulik kevadel ja suvel, eriti suve alguses, kui veepind on veel külm, kuid võib ka hiljem ette tulla seoses süvaveekerkega," selgitas Kamenik.
Ilmateadlane tõdes, et on ette tulnud olukordi, kus paksu udu tõttu ongi inimesed tuletõrje kohale kutsunud.
