Peaminister Kallas intervjuus BBC-le: ainus, mida me siinsetelt venelastelt ootame, on eesti keele oskus

Peaminister Kaja Kallas andis täna intervjuu Briti rahvusringhäälingu saates ”Hardtalk”, kus teda pinniti Eesti-Vene suhete, NATO tuleviku ja Eesti sisepoliitika teemadel. Eesti peaminister pidi taas rõhutama, et Venemaa rünnakut Eesti vastu tõenäoliseks ei peeta.

Üle poole intervjuust oli pühendatud Venemaaga ja eestivenelastega seotud küsimustele. Kallase sõnul üritab Venemaa hoida siinseid venelasi oma infoväljas ja seisab seetõttu ka vastu eestikeelsele kooliharidusele. Ajakirjanik Stephen Sackuri küsimusele, miks mittekodanikele Eesti kodakondsust ei anta, vastas Kallas, et küsimus on eesti keele ja kultuuri kaitses.

“Tuleb mõista, et maailmas elab umbes miljon eestikeelset inimest ja me peame oma keelt kaitsma,” ütles peaminister. “Ainuke asi, mida me tahame neilt inimestelt, kes võivad siin olla isegi juba 50 aastat elanud, on see, et nad meie keele ära õpiksid. Seda ei ole kodakondsuse eest palju küsitud.” Kallas lisas, et mittekodanikel on kodanikega võrdsed õigused ja sotsiaaltagatised, välja arvatud õigus parlamenti valida. Kuid nad on ikkagi teise järgu kodanikud? “Teie olete suure [rahva] liige ja ei mõista, kui oluline on meie jaoks kultuuri ja keele päästmine,” vastas Kallas.

BBC uuris ka seda, kui hirmul on Eesti peaminister Venemaa võimaliku rünnaku ees. “Meil on väga tugevad NATO liitlased, kes meie iseseisvat kaitsevõimet toetavad,” ütles Kallas. Ta märkis, et Tapal teeniv 800-liikmeline Briti kontingent on praegu suurim Briti välismissioon. Sackur viitas omakorda Eesti välisluureameti raportile, mille järgi on Venemaal Läänemere piirkonnas NATO suhtes selge ülekaal. “Jah, aga heidutus töötab nii, et kui Venemaa teeb liigutuse meie suunas, siis tegutsevad omakorda NATO liitlased Venemaa vastu,” ütles Kallas. “See oleks Venemaa jaoks nii kulukas, et nad ei taha seda liigutust teha.”

Mida arvab Kallas Prantsuse riigipea Emmanuel Macroni jutust, kes avalikult USA usaldusväärsuses kahtles ja NATO-t ajusurnuks nimetas? “Kui president Macron selle kommentaari tegi, siis oli USA presidendiks veel teine inimene, kes oli rääkinud NATO-st lahkumisest,” viitas Kallas ekspresident Donald Trumpile. “See pani muidugi Euroopat oma kaitsele mõtlema.” Peaminister lisas, et tegelikult on Euroopa kaitsevõime arendamine NATO-le heaks täienduseks.

Intervjuu lõpus uuris Sackur ka Eesti sisepoliitika kohta, mille eelmist valitsust võis ajakirjaniku sõnul iseloomustada parempoolsete ja paremäärmuslike jõudude liiduna. “Arvati juba, et Eesti liigub samas suunas kui Poola ja Ungari,” kommenteeris Sackur. Mida aga arvata EKRE kasvavast populaarsusest? Kallas vastas, et avaliku arvamuse järgi toetab praegust valitsust üle poole elanikest. “Leidub inimesi, kes oma arvamust väga häälekalt väljendavad, aga nad ei esinda kogu rahvast,” ütles Kallas. “EKRE toetus läheb üles, kuna nad on mõeldud protestivalijatele. Kui nad valitsuses olid, leidsid nende valijad end ebamugavas olukorras, kuna nad on alati kõige vastu ja mitte millegi poolt. Seetõttu on nende toetusel ka lagi ehk umbes 20% rahvast. Varsti on nende toetuse kasvul lagi käes ja meie (Reformierakonna – toim) toetus on ikka kümne protsendipunkti võrra suurem.”