ERISAADE | Kärped hariduses jätkuvad: väiksemaid põhikoole ohustab sulgemine, ministeerium uurib tasulise kõrghariduse võimalusi

Viimasel ajal on juttu olnud avaliku sektori kärbetest: kaitseväe ja politsei orkestri koondamine, kokkuhoid päästjate palgatõusu arvelt. On aeg rääkida haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kokkuhoiu plaanidest. Nendele heidab valgust HTM-i kantsler Mart Laidmets.

HTM on juba varem avaldanud ühe oma kärpeplaanidest: vähendades toetust huviharidusele, tõstetakse õpetajate palku.

Laidmets rääkis, et õpetajate esindusorganisatsioonide soovi järgi võiks õpetajate miinimumpalk tõusta Eesti keskmise palga tasemini, seejuures õpetajate keskmine palk võiks tõusta 20 protsenti kõrgemaks Eesti keskmisest.

Järgmise asjana tõi Laidmets välja koolivõrgu ümbervaatamise. Ta ütles, et küsimus on selles, kas teatud koolides on ehk liiga vähe õpilasi ja kas neis antakse piisavalt heal tasemel haridust.

Milliseid koole varjutab sulgemisoht, on Laidmetsa sõnul vara veel öelda, sest praegu käivad arutelud kohalike omavalitsustega. Ta lisas, et eesmärk on jõuda sügiseks konkreetsete ettepanekuteni, mida teha piirkondadega, kus on palju lapsi ja kuhu oleks ehk koole juurdegi vaja, ning mida teha paikadega, kus on lapsi vähe ja oleks mõistlik koolid kinni panna või vähemalt ühendada.

Laidmets ütles, et “väiksed armsad koolid”, kus on kuni kuus klassi ja mis asuvad õpilastele lähedal, sulgemisohus ei olegi, vaid pigem tuleks kriitilise pilguga üle vaadata väiksemad ja keskmise suurusega põhikoolid.

“Kindlasti on valdu, kus on mitu põhikooli suhteliselt lähedal ja erialaõpetajad madala koormusega,” rääkis kantsler. “Vaatame üle, et koolivõrk, mis on kohati üsna luksuslik, oleks mõistlikumalt korraldatud.” Ta lisas, et peamine on tagada põhikoolides hea ettevalmistus enne gümnaasiumisse või kutsekooli astumist.

Laidmets kinnitas, et selle aasta sügisest veel koole sulgema ei hakata, muutused ei saa toimuda enne 2022. aasta septembrit.

Võimalikud kärped kontori ja tasuta kõrghariduse arvelt

Teadupärast on HTM-il osakonnad kahes linnas, Tallinnas ja Tartus. Üleval tuleb pidada kaht hoonet kahes linnas. Ametnikud sõidavad kahe linna vahet. Kõik see tähendab kulu.

Laidmets tunnistas, et kontoripinnalt on võimalik kokku hoida, kuid praegu ei ole plaanis ühest või teisest ministeeriumihoonest loobuda. Küll aga leidis Laidmets, et kontoripinnalt on võimalik kokku hoida kaugtööd tehes. “Selge on see, et ükski inimene ei saa ju töötada viis päeva nädalas, et üldse ei kohtu kolleegidega,” kommenteeris ta.

Kas kärbe puudutab ka tasuta kõrgharidust? Viimasel ajal on räägitud aina enam sellest, et tasuta kõrgharidus ei ole enam jätkusuutlik. Tartu Ülikool on juba katsetamas variante tasuliususe suunas. Näiteks kaob sügisest võimalus õigusteaduse magistriastme sessioonõppes tasuta õppida.

“Me ei pea rääkima sellest kui kärpest, vaid kui võimalustest,” vastas Laidmets. Ta lisas, et HTM koostab analüüsi, et selgitada välja, millisel juhul võiks kaaluda kõrghariduse eest suuremal mahul tasu küsimist.

Laidmets rääkis, et tasulist kõrgharidust ei saa kehtestada üleöö, sellega peab kaasnema sotsiaalsete garantiide süsteem, näiteks õppelaenu korra muutmine, toetused ja stipendiumid. Ta nentis, et kriisiajad panevad kiiremini tegutsema, et saaks vastavad otsused langetada. HTMi analüüs peaks valmima sel sügisel, enne seda kõrghariduse tasu puudutavaid otsuseid oodata ei ole.

“Poliitikud tahavad arutada seda enne parlamendivalimisi. Poliitikud peavad rahvale selgitama, miks tuleb ühed või teised valikud teha,” lisas Laidmets. “Ma ei näe, et otsus tehakse paari aasta jooksul enne, kui pole põhjalikult seda arutatud.”

Kuidas mõjutavad kärped riigigümnaasiumide ehitamist? Kuivõrd ohustatult peaks tundma end vanemas eas õpetajad? Kuidas tagada õpetajatele lisakoormuse eest vastav tasu? Neile küsimustele saab vastuse, kuulates Delfi “Erisaadet”.